Renderdatud joonestused

Pildid ühest väiksest elumajast

Viimane pilt on teisest tööst.

Kes võidab protektsionismist?

Miks ei ole protektsionism oma majanduse kaitsmiseks hea?

Alustades definitsioonist, siis:
Protektsionism on majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega.

http://et.metapedia.org/wiki/Protektsionism

Muuhulgas on läbi ajaloo nende meetodite kasutamisega kaasas käinud  ka ekspordi toetamine, et viimast soodustada ja välismaal turul paremas seisus olla (toetusega lüüakse kauba hind alla).

Mida kõike see on endaga kaasa toonud?

Põhilised tagajärjed on tulnud sellest, et protektsionismi kasutavatele riikidele on vastatud samaga, ehk siis: Ühe riigi poolt makstud eksporditoetused nullitakse ära sihtkoha riigi vastavate tollimaksudega, teise riigi eksporti piiratakse samamoodi kvootidega nagu esimene riik seda teeb. Lisaks turgude piiramisele tähendab ekspordi toetamine suuremaid makse aga suuremad maksud ei tule lineaarselt tollimaksu tõstmisega, sest hinna tõustes tõmbavad inimesed tarbimist tagasi, sellega koos langeb ka tollimaksu laekumine.

Kokkuvõttes tähendab see kõik pidevat suurte rahade kinnihodmist: riik küsib kõrgeid tollimakse, et toetada eksporti. Import on kalliks tehtud, mis siis, et paljude eksportkaupade tootmiseks on vaja toorained importida. Ettevõtjad peavad kulusid kõvasti kärpima, et oma kaupa soodsamalt müüa saaks, mõned ei pea sellele vastu, suureneb töötus ning kriisi laabumine venib.

Euroopa siseturu kaitsmisest

Euroopa Liit piirab tugevalt liiduväliste tootjate võimalusi küll jaburate nõuetega, küll kvootidega. Eesmärgiks tuuakse Euroopa siseturu kaitsmine. Kuidas võidab sellest tavainimene, mida tähendab tugev Euroopa siseturg tema jaoks?
Võitu ei ole ning tugev siseturg on siiani vaid kallimaid kaupu tähendanud. Kuidas nii?
Aafrikas toodetud toidukaubad, Hiinas valminud tarbeesemed ja palju muud, mille sisseostu meile piiratakse oleks meile palju odavamad kui siseturu kaup, kasvõi seetõttu, et paljud tootmiseks tehtavad kulutused on väljaspool Euroopa liitu madalamad.
Kohati odavam Euroopa kaup on seda üksnes tänu toetustele, millega hinnad alla surutakse, sest hinnas sisalduva tootmiskomponentide sisendid on Euroopas oluliselt kõrgemad kui väljaspool Euroopa Liitu, isegi liidusisesed erinevused on väga suured. 
Kui paljud Eesti põllumehed saavad tuliuute John Deere traktoritega ringi vurada? Kui paljude Eesti põllumeeste aastakasum võrdub näiteks 50 000 euroga, mida võidaks neile toetuseks maksta? Lääne-Euroopas nii vanu traktoreid nagu meil on (näiteks T-40, T-25, Bellarus) enam peaaegu ei eksisteerigi... Nende palgad on kõrgemad, toetused suuremad, müümata jäänud vili kompenseeritakse ikkagi ära jne jne.

Protektsionismi kasutamine on nagu ventiil, mis soodustab eksporti kuid importi sisse ei taha lasta, teised riigid panevad teiselt poolt teise ventiili – ainult, et vastassuunas, kes sellest võidab?

Raha kui vahetusvahendi olemusest

Delfis ilmus artikkel, mis püüdis muuhulgas selgitada, mis on raha, kuidas on see välja kujunenud kuid artikkel on täielik ebaõnnestumine. Miks? Sellest ka järgnevalt juttu.

Artikkel ise:
Forte: Kas on võimalik elu maailmas, kus ei kehti enam raha?

Vastus pealkirjas esitatud küsimusele on igal juhul jah – enamik loodusrahvastest elab ka täna ilma, et neil oleks vaja seda tsivilisatsiooni või tänase maailmamajanduse alustala – metallist või paberist, ammugi mitte elektroonilist raha.

Alustame algusest, mis on raha ja, mismoodi on see välja kujunenud.

Raha on vahetusvahend, millele on evolutsiooni käigus kujunenud neli (mõned ütlevad viis) põhilist kriteeriumi, need on: äratuntavus, vastupidavus, juurdetootmise keerukus ja kaasaskantavus. Ajalooliselt on nendele kriteeriumidele kõige paremini vastanud kuld ja hõbe kuid ka sellele eelneb eellugu ja ka nendeni on millestki muust jõutud.

Ennem kulda ja hõbedat on olnud vähem universaalsed vahetusvahendid nagu jahitrofeed, loomanahad, vili ja kinnistes asutustes näiteks sigaretid (koonduslaagrid).

Tänapäevases mõistes raha on lihtsalt see, milleni on välja jõutud, kuid raha funktsioon olgu ta mis kujul tahes on alati olnud vahetusvahend. 

Miks tekkis raha kui universaalne vahetusvahend? 

Talunik A toodab näiteks kartuleid ja kurke, kuid vajab piima ja kanamune. Talunik B toodab küll piima ja kanamune, kuid temal ei ole vaja kurke ega kartuleid. Temal on hoopis liha vaja, siis vahetustehingu tegemiseks peab talunik A leidma kellegi, kellel oleks vaja tema kartuleid ja kurke ja oleks neid nõus vahetama liha vastu, et saada talunik B-lt kanamune ja piima. Selline korduv ümbervahetamine osutus ebamugavaks ja kulukaks, sest iga kord tuli minna turule ja otsida keegi, kellega saaks sobiva vahetuse teha.

Universaalne raha võimaldab vahepealsed sammud välja jätta ja vahetused otse teha: Talunik A müüb kartuleid ja kurke ning saab selle eest universaalse vahetusvahendi, näiteks hõbemündid ning võib turu peal nendega otse kõiki vahetusi teostada.

See, et raha (vahetusvahend) on varem olnud teistsugune kui tänapäeval mõistetakse ei anna kindlasti põhjust arvata, et vahetusvahendit ei ole üldsegi vaja.

Raha järgi tekkis vajadus alles siis kui hakati majja luksust tahtma. Või kui tekkis vajadus suhelda võimuga. Ja rännumeestel oli igatahes lihtsam maksta võõrastemajas rahaga kui mõne tarbe- ehk luksusesemega neid koormana seljas kandes.

Jutt ei käi siin tegelikult rahast kui vahetusvahendist ja selle kasutusele võtmisest vaid raha ühest põhikriteeriumist, milleni on raha evolutsiooni käigus jõutud: kaasaskantavus. Kui vahetusvahendit pole võimalik kaugete maade taha kaasa kanda ei tähenda, et sellel poleks lokaalselt vahetusfunktsiooni. Ilmselt ei suuda autor näha rahal ja vahetusvahendil mingisugust funktsiooni ja kui vahetusvahend pole metallist ja ümmargune või paberist ja krõbisev, siis see ei ole tema jaoks raha.

Järgnevad kaks lõiku on minu jaoks kergelt random ja neid ei maksa kommenteerida, sest ma ei oska mõista, kuidas need otseselt arutlusse peaksid puutuma.

Kas näiteks tänapäeva tohtrid ja näitlejad oleks jälle valmis munade ja tibude eest oma teenuseid pakkuma, nagu nende rändlejatest eelkäijad 17. – 18. sajandil. Või kooliõpetajad õpetama lapsi ainult toidupakkide eest, nagu siinsed külakoolmeistrid algusaegadel.

Jah, on olnud aegasid, kus hüperinflatsiooni tingimustes on töötatud toidu ja tarbekaupade eest. Sellistel aegadel on üldkehtivast rahast loobutud ja üle mindud bartertehingutele, kaup vahetatakse kauba vastu (talunikud A ja B). Inimesed on eelistanud raha saamise asemel konkreetset kaupa (sai, leib, kanamunad).

Üldlevinud rahaga tasumise puhul läheksid tarbijad sületäie rahaga kohale ja pärale jõudes avastaksid, et peavad käruga uuesti tagasi tulema, sest hinnad on vahepeal tõusnud...

(Zimbabwe, tänapäev) 

Raha leiutati 2800 aastat tagasi

Selle peale küsiksin, kes leiutas nõudluse? Sest nõudlusest tulenevalt tekkisid vahetustehingud, kus üks väärtus vahetati teise vastu ja sellest tulenevalt olid inimestel vahetusvahendid. Olgu need siis kartulad, kurgid, piim või kanamunad. Kas nõudlust saab tõesti keegi leiutada? Raha on olnud, on ja jääb alati vahetusvahendiks, olgu sees siis metallist ja ümmargune, loomanahk, vili, jahitrofee või valmiskaup.

Ka eestikeelne Vikipeedia ütleb raha kohta nii:

Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad.  

Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul.

Noppeid 2013 riigieelarvest

Kas protektsionism loob lisaväärtust?

Renee: Rahvusvahelised kontsernid ei hakka nii lihtsalt mujale kolima, nad kolivad ainult siis kui enam kasumit pole. Kuuba näiteks paneb täitsa kirvest maksudega välisfirmadele ja kuhugi nad ei kao.

Aivar: Mis ettevõtlus siin Eestis käib, sm. oponent(toim)? Ost-müük- ja vahendus. Vähesel määral õmblusettevõtteid ja toiduainetetööstus. Tehased pandi kõik kuritegeliku paariariigi taasiseseisvudes kinni, nõrgemad hakkasid seetõttu joodikuteks ja narkomaanideks, Laal tegi põllumajandusega 1:0. Sundlõpetamine pole mingi kolimine. Kui valitsus otsustab siia ühel päeval Vietnami lapsed tuua, kolitakse sind ka välja.

Mina:  Omades kõiki suurtööstusi riigiomandis, millised oleksid meie konkurentsieelised välisturul? Odav tööjõud? Tipptasemele arendatud tooted? Viimane tähendaks seda, et lõviosa tulust tuleks tänu mõnele tippspetsialistile ja ülejäänud lihtsatöö tegijate panus oleks masendavalt väike. Ühe võiksid välja vahetada mõne päeva koolituse kuluga. Teise asendamine maksaks tohutult nii ajas kui rahas.

Anne: Tehased pandi kinni, et kaoksid majanduslikud sidemed Venemaa ja teiste endiste liiduvabariikidega. Ehk siis selline sildade põletamine enda järelt, et saaks ainult Euroopasse minna. Nüüd olemegi Euroopas ja vaesus on käes.

Mina:  Need Pikkeri viimase kommentaari likejad võiksid uurida, milline see imeline elu Kuubal on, mis lubab ettevõtlust nii rängalt maksustada.

Mina:  Ei ole vastust saanud oma küsimusele.

Renee: Protektsionism on vastus.

Mina:  Protektsionism ei ole majandusajaloos toiminud, protektsionistlikke meetodeid on korduvalt katsetatud alati on mõju olnud pidurdav.

Timo: Ka rahvuslikul kapitalil põhinevate ettevõtete kasum läheb kaudselt ja osaliselt riigist välja, siiski vähemal määral. Kas me peaksime jääma igaveses odava tööjõu riigiks(me ei ole seda juba praegu) või siiski üritama oma majandust ise juhtida?

Timo: Joosep, mitte alati. Valgevene.

Mina:  Ka ise "juhtimisega" Sa pead suutma oma tooteid riigist välja müüma. Millised on Eesti konkurentsi eelised rahvusvahelisel turul?

Mina:  Ma küll ei tea, et Valgevenes nüüd ega kunagi varem oleks olnud hea elu tänu protektsionismile.

Renee: Joosep, mina arvan jälle teisiti et on kasu, aitav eemal hoida neid lääne parasiite kes siit raha ja metsa välja veavad.

Anne: Iga edukas riik kasutab protektsionismi kui see on vajalik või annab eelise.

Timo: Joosep, selles see asi ongi, et sa ei tea:D Eesti konkurentsieelised on tööjõu kallidusega(elukallidus) ära nullitud. Majaduse tase sellist elukallidust ei toeta. Oleme patiseisus.

Mina:  Sina väidad, et Valgevenes on protektsionistlikel võtetel olnud head tulemused?

Selge, positiivse väite esitajal lasub tõestamiskohus.:)

Timo: Masinaehitus on? On. Põllumajandus on? On. Elukallidus on? Ei ole. Elatustase on? On.

Mina:  Protektsionismi üks avaldumise vorme on oma toodetele eksporditoetuse rakendamine ja importkaupadele kõrgema tollimaksu kehtestamine. Ehk siis ühe käega võtad ja teisega annad.

Teised riigid vastavad samaga, maksustavad Sinu riigis tehtud kaupasid kõrgema tollitasuga, mis teeb need teise riigi elanikele raskemin kättesaadavaks.

Millisel hetkel siin rikkust juurde luuakse?

Timo: Oluline on kontrollida strateegilisi majandusharusid, need mõjutavad majandust tervikuna väga olulisel määral.

Mina:  Ja endiselt on minu küsimus vastamata:

Omades kõiki suurtööstusi riigiomandis, millised oleksid meie konkurentsieelised välisturul?

Protektsionism kui nimisõna ei ole mingine vastus.

Ühtlasi lasub positiivse eksistentsliku väite esitajal tõendamiskohus!:)

Renee: Joosep, peamine on ikka see et meil siin peaks siiski oma riik olema koos oma seadustega ja ka riigipiir ning viimane aeg oleks riigil ka tegutsema hakata.

Timo: Kõki suurtööstusi(mis põhinevad kohalikul toorainel, e. rahvuslikul rikkusel) riigiomandis hoides on meil võimalus neid kontrollida ja seega ka panustada nende konkurentsi tõstmisse. Kontrolli puudumine tähendab seda, et väiketööstused(globaalses mõistes), millel puudub kapital(aga seda ongi ju vaja tagada), süüakse suurtootjate poolt lihtsalt välja ja alles jääb ainult turg suurtootjatele.

Mina:  Meie kodanikel peab hea elu olema, sellele aitab kaasa riigi vähene või olematu sekkumine majandusse.

Mina:  Millegi omandis hoidmine ei võrdu konkurentsi eelisega, see võib küll kaasa aidata aga need ei ole võrduvad.

Millega tõstad konkurentsieeliseid?

Renee: Millegipärast pole aidanud, ainult sitemaks on teinud elu.

Timo: Praegu saab tarbija krediiti suurtootjate toodangu tarbimiseks, aga tulevikus peab seda krediiti hakkama tagasi maksma. Mille eest?

Mina:  Sest valitsus on järjest rohkem majandusse sekkuma hakkanud.

Uuri näiteks viimase 150 aasta riigi osalust SKT-st, kuidas see koguaeg kasvanud on. Ühtlasi, kuidas riigid on monopolide tekkimisele kaasa aidanud.

Renee: Riiki võib piltlikult vaadata kui suurfirmat ja suurfirmal on alati eelised väikefirma ees, ta saab toota odavamalt jne.

Mina:  Ikka veel on minu küsimused vastamata:

1. Omades kõiki suurtööstusi riigiomandis, millised oleksid meie konkurentsieelised välisturul?

2. Sina väidad, et Valgevenes on protektsionistlikel võtetel olnud head tulemused?

Suurfirmadel on muuhulgas ka palju puudusi väikefirmade ees. Miks nendest ei räägi?

Renee: Vastus sinu küsimusele Joosep, oleks Eesti Nokia. :-)Ja millised puudused siis on suurfirmal?

Timo: Joosep, me ei räägi lokaalsest tasandist, ikka globaalsest ja riigi majanduse suhtestatusest sellesse. Väiketootmisel(eriti kohalikul) on tõepolest suur hulk eeliseid, aga ainult sel juhul, kui elatustase oleks kõrgem.

Aivar: Vaat, siis ei oleks vaja olnud omal ajal NSVL-st välja kibeleda, kui endaga hakkama ei saa! Kreeklased saatsid ka oma kuninga vähem kui 30 aastat tagasi maalt välja, Island lõi mõnedkümned aastad tagasi Taani Kuningriigist lahku jne. Kui ikka pea ei kanna, lähevad jalad vales suunas... .

Renee: Täpselt, algul tahtsid suure hurraaga iseseisvat Eestit aga nüüd mängivad lolli ja poevad peitu.

Mina:  Kui niiväga meeldib võin oma küsimused ka teisiti sõnastada:

1) Millised oleksid riigiomandis olevate suurettevõtete konkurentsieelised rahvusvahelised turud Eesti näitel?

2) Mis on muutnud protektsionistlikke võtteid kasutatavate riikide majanduses paremaks just tänu nendele võtetele? Muuhulgas ka näidet koos selgitusega, mis väidetav edu tuli just tänu protektsionistlikele võtetele?

Aivar: Jah. Ikka tuleb meelde vanasõna, et 100 lolli jõuavad rohkem küsida, kui üks tark vastata... .:P

Renee:  Aga miks sa Joosep tahad paremat? See äratab kahtlust. Mina tahan näiteks hoopis et sitem poleks.

Aivar: Või oli see vastupidi?.:P

Mina: Ei näe ühtegi vastust oma küsimusele ainult argumenteerimata mula ja hämamine.

Anne: Hiina ja Lääne võitlus või võistlus päikesepaneelide tootmises. Hiina trikitamised haruldaste muldmetallide müügiga - alguses müüs odavalt ja suretas konkurentsi välja, nüüd hakkab nende müüki piirama.. Euroliidu kaitsetollid oma farmerite elushoidmiseks Aafrika kahjuks jms.

Mina: Mind ei huvita Kesk-Euroopa tuliuute John Deere traktoritega vuristavad farmerid kelle kasum kõikide kulutuste juures on see sama, mis talle toetusteks makstakse.

Mind huvitab minu ostuvõime suurendamine ja soodsam Aafrika kaup seda ka võimaldaks. Kuidas see jama kõik minu huvides peaks olema?

Mina: Kui Hiina nende müüki piirab ja müüb alla nõudluse, siis on teised tootjad tagasi.

Kui Hiina müüki ei piira ja müüb kallilt, tulevad konkurendid tagasi.

Kui Hiina ei piira müüki ja ei müü kallilt - ei ole üldsegi probleemi.

Kui mingid tainapead ettevõtted kohe odavama pakkuja pärast rabeleme hakkavad, kaotavad närvi ja ei suuda mõnda aega kahjumit kanda, siis pole minu probleem.

Mina: Lisaks tähendab alla turuhinna muldmetalli või mille iganes muu müümine eelnevad võlga, millega alla turuhinna müük üle elada ja hiljem tuleb kallimalt müüa, et raha tasa teenida. Mõned korrad saab nii teha, lõpuks lihtsalt tekkinud võlakoormus ei lase sellisel trikitamisel kesta.

AS Eesti Vabariik ehk Kommunistlik Eesti

Viimasel ajal olen mitmel pool inimeste mõtteid jälgides täheldanud suhtumist, et ettevõtte töötajatel peaks olema õigus saada osa firma kasumist. See tundub mõnes mõttes õiglane, kuna töötaja loob selle väärtuse, mille ettevõtja ära kulutab. Aga, kas kogu asi ongi nii lihtne või peaksime sellise mõttekäigu tagant suutma enamat näha?
Kuigi ma isiklikult sellega ühelgi juhul ei nõustu võiks asjad loogilisus sees olla kui see sisaldaks ka üht eeldust. Eelduseks oleks see: töötajal on õigus saada osa ettevõtte kasumist juhul kui ta on kohustatud kandma ka ettevõtte kahjumit ning muuhulgas ettevõtte pankrotistumise korral jagama ka kohustusi võlausaldajate ees.
Sellega oldi nõus ja õeldi, et Eesti võikski olla AS Eesti Vabariik, kus aktsionärid oleksid Eesti töölisklass. Et kõik varad kuuluksid riigile ja seeläbi kõikidele kodanikele, puuduks eraomand. Koos kantaks kasumit ja kahjumit.
Kui jätta kõrvale kõik põhjendused, miks kommunism ei peaks toimima alates rängast inimloomuse ignoreerimisest ja lõpetades tsentraalse planeerimise suurte puudujääkidega.

Kahesuunaline, kokku kuuerealine maantee, millel sõidavad vaid mõned autod...

Ei ole optimaalne ressursside paigutus.

Kümned peaaegu valmis ehitatud kortermajad, millel pole elanikke, 

mitmerealised teed, millel pole liiklejaid

Peaaegu sama jutt, mis teistega, kasutatud on tohutu ressurss,

mis ei leia väärilist kasutamist

Veel mitmeid pilte

Siis jõuame ikkagi välja selleni: Et ise kõige eluks vajaliku tootmine (oma riigisiseselt) läheks mõeldamatult kalliks. See loob vältimatu vajaduse väliskaubanduseks: midagi peame välja müüma ja midagi peame sisse ostma. Aga välisturule pakkujaks minemine eeldab teatud konkurentsieeliseid.
Kaks peamist oleks: tootehind, mis saaks tulla kas kvaliteedist ja või madalatest tööjõukuludest (milleks meie inimesed valmis pole) või teine variant oleks suur panus tootearendusse, et müüa kvaliteetseid ja kauakestvaid tooteid.
Millega meil täna nõus ollakse? Kas 200 eurose brutopalga või tippspetsialistide poolt tehtava tootearendusega, mis jätaks suure osa teisi inimesi väärtuse loomisest välja kuna lihtsa töö ja madala lisaväärtusega kõrget lisaväärtust ei loo ja seega tihedal turul läbi ei löö.

Siinkohal võib tekkida õiglane küsimus, kuidas erasektor siis samamoodi avatud majandusega kaasnevad tihedas konkurentsis läbi lööb?
Esiteks on erasektoris ettevõtjatel kasumimotiiv ehk siis neid motiveerib tihedal turul mingisuguse oma nišši leidmine ja seal läbi löömine ja sealt endale rikkuse kogumine.
Teiseks on erasektoris kahjum, mis sunnib tegema ratsionaalseid otsuseid, sest ettevõtja kannab oma kahjumid ise ja see ei lase tal oma rahadega liigselt riskida. Kes tahab eraisiku pankrotti ning siis peale kõikide võlgade maha arvestamist mingist miinimumist elu lõpuni elada?
Tero Taskila oli riigiettevõtte tegevjuht. Kes sai üle 33 000 euro palka, samal ajal tekkis ligi 20 miljonit eurot kahjumit, milline oli tema vastutus? Tema vastutus oli ametist vabastamine, koos ligi 100 000 eurose hüvitisega.
Ekstremistid võivad pakkuda, et kahjumitekitajad tuleks maha lasta.. Aga, mille alusel Sa otsustad, et tegevjuht ei teinud parimaid otsuseid oma äranägemise järgi, mille järgi arvad, et oli lihtsalt üks suur minnalaskmine? Või, kuidas hindad teiste varadega tegeleva tegevjuhi riskikäitumist, kas riskid olid põhjendatud või mitte?

Geenmuundatud mais põhjustab vähki, kas tõesti?

Umbrohumürk ja geenmuundatud mais tekitavad vähki

 Moodsa põllumajanduse hüvede – umbrohumürkide ja nende suhtes tundetute geenmuundatud taimede suhtes on paljudel umbusk. Siiani pole suudetud näidata, et sel hirmul oleks teaduslikku alust.

Novaator jätkab neutraalse kokkuvõttega teadusuuringust ning jõuab kriitikani:

Artiklit on kritiseerinud juba mitu teadlast. Londoni Kingsi kolledži biokeemiku Tom Sandersi kinnitusel kasutasid prantslased rotiliini, millel tekivad kasvajad väga kergesti. Seda eriti siis, kui loomi toidetakse rikkalikult ja pessa varutud mais võib hallitama minna. Hallitusseened sisaldavad vähki tekitavaid aineid. Artiklis polnud sõnagi selle kohta, kas maisi kontrolliti hallituse suhtes.

Kahtlusi tekitab väide, et Roundupi suhtes resistentse maisi söömine avaldas rottidele samasugust mõju kui taimemürk ise. Glüfosaat on mürgine kemikaal, mis blokeerib taimedel ühe ensüümi tootmise ja pidurdab valgusünteesi. GM-mais sisaldab kõigest bakterilt pärit geenijupikest, mis aitab taimedel vajalikku ensüümi toota.

Samuti on kahtlusi tulemuste statistilise töötluse osas. Kasvajaid esines ligi kolmandikul kontrollrühma rottidel, kes ei puutunud Roundupi ega geenmuundatud maisiga üldse kokku.

Kontrollrühmi oli liiga vähe ning artiklist ei selgu, kas kasvajate esinemissagedus mürgitatud rottidel oli statistiliselt oluline või mitte - kas kasvajaid tekitasid Roundup ja mais või on tegemist rottide eripäraga.

Õhtuleht kajastab uudist selliselt:

Maailmas puhkes ootamatult suur skandaal toidujulgeoleku valdkonnas. Prantsuse teadlased toitsid kahe aasta jooksul rotte geneetiliselt muundatud maisiga ning tulemused osutusid õudustäratavaks: katseloomad kattusid lauatennisepallisuuruste vähkkasvajatega, vahendab Handelsblatt Online

Kui uudis jõuab poole peale, siis mainitakse ka seda, et rottidele manustati roundup taimemürki...
Kurb, et Eesti geenitehnoloogid sellel teemal kaitsvat sõna ei võtnud, sest geenmuundatud toiduainete "kahjulikkusest"  räägiti ju mitmel pool...

Ühtlasi ootaksin kõikidelt geenmuundatud toiduainete vastastelt füsioloogilise protsessi kirjeldust selle kohta, kuidas geenmuundatud toiduained on kahjulikud. Senini ma sellist kirjeldust saanud ei ole... On küll argumente geenmuundatud organismide vastu aga huvitav, et tulised GMO vastased pole isegi nendeni jõudnud vaid leierdavad oma standardväiteid.
Näiteks:
"Pikaajalist mõju pole uuritud"
Kapsasupil on? Kas Wifi-t ja Bluetooth-i uuriti ennem 20a kui neid inimestel kasutada lasti?

Kes omab ümaraid nurkasid, kes nelinurkseid aknaraame?

Apple sai disainipatendi ümarate nurkadega nelinurgale

Järjekordne näide, kuidas poliitikud ja gigandid on rängalt korrumpeerunud...

Miks muidu peaks selline asi mõeldav olema?

Äkki patenteeriks ära 4 harulised kahvlid? Või siis püksitaskud? Või nooled? Või siis nelinurkse ekraani? Kui jaburaks võib asi minna? Alfabeedini välja?

Miks on ümarate nurkade patenteerimine paljude arvates mõeldav aga pükste eest rohkem ei sooviks maksta, kuna ühed omaksid patente ja teised peaksid litsentsi võrra kallimalt müüma jne jne jne jne.

Nad otsivad võimalusi selleks, et turgu kindlustada, et läbi korrumpeerunud seadusandluse teha oma tooted teistest odavamaks, sest kui Sina omad patente (USA kohus annab Applele), siis saad teistelt litsentsi raha küsida ja selle võrra on teiste omad kallimad ja Sina võid litsentsi tasu võrra enda omad odavamaks teha ja isegi kui ei tee, siis ikkagi on teiste omad kallimad.

Kuidas selline asi peaks olema tarbija üldsuse kasuks? Mida sellest ühiskond võidab, sest kas riigi missioon ei peaks olema kodanike, mitte suuräride heaolu?

Mina leian, et suuräride heaolu peaks tulema võimalikult suures ulatuses inimestele oma kauba müümisest, mitte seadustega tagatud müügieeliste andmisest ühele suurettevõttele.

"Kui tooaeg oleks selliseid tsivilisatsioonipidureid nagu autorikaitse ja patenteerimine tuntud, siis praegu elaksid pooled koobastes ja pooled tapleksid väljas, selle üle, kes ikka leiutas kaika otsa seotud teritatud otsaga kivi nimega oda või lingukivi"

                                                                                                                   Tundmatu

Ja, kui keegi arvab, et minu arvates peaks kõik olema tasuta, mida kätte suudan saada, siis näiteks arvutimängud, mida ma mängin olen poest välja ostnud. 

Küll aga olen täheldanud, et paljud, kes on suured patenteerimise ja autorikaitse pooldajad tõmbavad netist filme nii, et 1TB ketas pole mingisugune mahuühik...