Noppeid 2013 riigieelarvest

Kas protektsionism loob lisaväärtust?

Renee: Rahvusvahelised kontsernid ei hakka nii lihtsalt mujale kolima, nad kolivad ainult siis kui enam kasumit pole. Kuuba näiteks paneb täitsa kirvest maksudega välisfirmadele ja kuhugi nad ei kao.

Aivar: Mis ettevõtlus siin Eestis käib, sm. oponent(toim)? Ost-müük- ja vahendus. Vähesel määral õmblusettevõtteid ja toiduainetetööstus. Tehased pandi kõik kuritegeliku paariariigi taasiseseisvudes kinni, nõrgemad hakkasid seetõttu joodikuteks ja narkomaanideks, Laal tegi põllumajandusega 1:0. Sundlõpetamine pole mingi kolimine. Kui valitsus otsustab siia ühel päeval Vietnami lapsed tuua, kolitakse sind ka välja.

Mina:  Omades kõiki suurtööstusi riigiomandis, millised oleksid meie konkurentsieelised välisturul? Odav tööjõud? Tipptasemele arendatud tooted? Viimane tähendaks seda, et lõviosa tulust tuleks tänu mõnele tippspetsialistile ja ülejäänud lihtsatöö tegijate panus oleks masendavalt väike. Ühe võiksid välja vahetada mõne päeva koolituse kuluga. Teise asendamine maksaks tohutult nii ajas kui rahas.

Anne: Tehased pandi kinni, et kaoksid majanduslikud sidemed Venemaa ja teiste endiste liiduvabariikidega. Ehk siis selline sildade põletamine enda järelt, et saaks ainult Euroopasse minna. Nüüd olemegi Euroopas ja vaesus on käes.

Mina:  Need Pikkeri viimase kommentaari likejad võiksid uurida, milline see imeline elu Kuubal on, mis lubab ettevõtlust nii rängalt maksustada.

Mina:  Ei ole vastust saanud oma küsimusele.

Renee: Protektsionism on vastus.

Mina:  Protektsionism ei ole majandusajaloos toiminud, protektsionistlikke meetodeid on korduvalt katsetatud alati on mõju olnud pidurdav.

Timo: Ka rahvuslikul kapitalil põhinevate ettevõtete kasum läheb kaudselt ja osaliselt riigist välja, siiski vähemal määral. Kas me peaksime jääma igaveses odava tööjõu riigiks(me ei ole seda juba praegu) või siiski üritama oma majandust ise juhtida?

Timo: Joosep, mitte alati. Valgevene.

Mina:  Ka ise "juhtimisega" Sa pead suutma oma tooteid riigist välja müüma. Millised on Eesti konkurentsi eelised rahvusvahelisel turul?

Mina:  Ma küll ei tea, et Valgevenes nüüd ega kunagi varem oleks olnud hea elu tänu protektsionismile.

Renee: Joosep, mina arvan jälle teisiti et on kasu, aitav eemal hoida neid lääne parasiite kes siit raha ja metsa välja veavad.

Anne: Iga edukas riik kasutab protektsionismi kui see on vajalik või annab eelise.

Timo: Joosep, selles see asi ongi, et sa ei tea:D Eesti konkurentsieelised on tööjõu kallidusega(elukallidus) ära nullitud. Majaduse tase sellist elukallidust ei toeta. Oleme patiseisus.

Mina:  Sina väidad, et Valgevenes on protektsionistlikel võtetel olnud head tulemused?

Selge, positiivse väite esitajal lasub tõestamiskohus.:)

Timo: Masinaehitus on? On. Põllumajandus on? On. Elukallidus on? Ei ole. Elatustase on? On.

Mina:  Protektsionismi üks avaldumise vorme on oma toodetele eksporditoetuse rakendamine ja importkaupadele kõrgema tollimaksu kehtestamine. Ehk siis ühe käega võtad ja teisega annad.

Teised riigid vastavad samaga, maksustavad Sinu riigis tehtud kaupasid kõrgema tollitasuga, mis teeb need teise riigi elanikele raskemin kättesaadavaks.

Millisel hetkel siin rikkust juurde luuakse?

Timo: Oluline on kontrollida strateegilisi majandusharusid, need mõjutavad majandust tervikuna väga olulisel määral.

Mina:  Ja endiselt on minu küsimus vastamata:

Omades kõiki suurtööstusi riigiomandis, millised oleksid meie konkurentsieelised välisturul?

Protektsionism kui nimisõna ei ole mingine vastus.

Ühtlasi lasub positiivse eksistentsliku väite esitajal tõendamiskohus!:)

Renee: Joosep, peamine on ikka see et meil siin peaks siiski oma riik olema koos oma seadustega ja ka riigipiir ning viimane aeg oleks riigil ka tegutsema hakata.

Timo: Kõki suurtööstusi(mis põhinevad kohalikul toorainel, e. rahvuslikul rikkusel) riigiomandis hoides on meil võimalus neid kontrollida ja seega ka panustada nende konkurentsi tõstmisse. Kontrolli puudumine tähendab seda, et väiketööstused(globaalses mõistes), millel puudub kapital(aga seda ongi ju vaja tagada), süüakse suurtootjate poolt lihtsalt välja ja alles jääb ainult turg suurtootjatele.

Mina:  Meie kodanikel peab hea elu olema, sellele aitab kaasa riigi vähene või olematu sekkumine majandusse.

Mina:  Millegi omandis hoidmine ei võrdu konkurentsi eelisega, see võib küll kaasa aidata aga need ei ole võrduvad.

Millega tõstad konkurentsieeliseid?

Renee: Millegipärast pole aidanud, ainult sitemaks on teinud elu.

Timo: Praegu saab tarbija krediiti suurtootjate toodangu tarbimiseks, aga tulevikus peab seda krediiti hakkama tagasi maksma. Mille eest?

Mina:  Sest valitsus on järjest rohkem majandusse sekkuma hakkanud.

Uuri näiteks viimase 150 aasta riigi osalust SKT-st, kuidas see koguaeg kasvanud on. Ühtlasi, kuidas riigid on monopolide tekkimisele kaasa aidanud.

Renee: Riiki võib piltlikult vaadata kui suurfirmat ja suurfirmal on alati eelised väikefirma ees, ta saab toota odavamalt jne.

Mina:  Ikka veel on minu küsimused vastamata:

1. Omades kõiki suurtööstusi riigiomandis, millised oleksid meie konkurentsieelised välisturul?

2. Sina väidad, et Valgevenes on protektsionistlikel võtetel olnud head tulemused?

Suurfirmadel on muuhulgas ka palju puudusi väikefirmade ees. Miks nendest ei räägi?

Renee: Vastus sinu küsimusele Joosep, oleks Eesti Nokia. :-)Ja millised puudused siis on suurfirmal?

Timo: Joosep, me ei räägi lokaalsest tasandist, ikka globaalsest ja riigi majanduse suhtestatusest sellesse. Väiketootmisel(eriti kohalikul) on tõepolest suur hulk eeliseid, aga ainult sel juhul, kui elatustase oleks kõrgem.

Aivar: Vaat, siis ei oleks vaja olnud omal ajal NSVL-st välja kibeleda, kui endaga hakkama ei saa! Kreeklased saatsid ka oma kuninga vähem kui 30 aastat tagasi maalt välja, Island lõi mõnedkümned aastad tagasi Taani Kuningriigist lahku jne. Kui ikka pea ei kanna, lähevad jalad vales suunas... .

Renee: Täpselt, algul tahtsid suure hurraaga iseseisvat Eestit aga nüüd mängivad lolli ja poevad peitu.

Mina:  Kui niiväga meeldib võin oma küsimused ka teisiti sõnastada:

1) Millised oleksid riigiomandis olevate suurettevõtete konkurentsieelised rahvusvahelised turud Eesti näitel?

2) Mis on muutnud protektsionistlikke võtteid kasutatavate riikide majanduses paremaks just tänu nendele võtetele? Muuhulgas ka näidet koos selgitusega, mis väidetav edu tuli just tänu protektsionistlikele võtetele?

Aivar: Jah. Ikka tuleb meelde vanasõna, et 100 lolli jõuavad rohkem küsida, kui üks tark vastata... .:P

Renee:  Aga miks sa Joosep tahad paremat? See äratab kahtlust. Mina tahan näiteks hoopis et sitem poleks.

Aivar: Või oli see vastupidi?.:P

Mina: Ei näe ühtegi vastust oma küsimusele ainult argumenteerimata mula ja hämamine.

Anne: Hiina ja Lääne võitlus või võistlus päikesepaneelide tootmises. Hiina trikitamised haruldaste muldmetallide müügiga - alguses müüs odavalt ja suretas konkurentsi välja, nüüd hakkab nende müüki piirama.. Euroliidu kaitsetollid oma farmerite elushoidmiseks Aafrika kahjuks jms.

Mina: Mind ei huvita Kesk-Euroopa tuliuute John Deere traktoritega vuristavad farmerid kelle kasum kõikide kulutuste juures on see sama, mis talle toetusteks makstakse.

Mind huvitab minu ostuvõime suurendamine ja soodsam Aafrika kaup seda ka võimaldaks. Kuidas see jama kõik minu huvides peaks olema?

Mina: Kui Hiina nende müüki piirab ja müüb alla nõudluse, siis on teised tootjad tagasi.

Kui Hiina müüki ei piira ja müüb kallilt, tulevad konkurendid tagasi.

Kui Hiina ei piira müüki ja ei müü kallilt - ei ole üldsegi probleemi.

Kui mingid tainapead ettevõtted kohe odavama pakkuja pärast rabeleme hakkavad, kaotavad närvi ja ei suuda mõnda aega kahjumit kanda, siis pole minu probleem.

Mina: Lisaks tähendab alla turuhinna muldmetalli või mille iganes muu müümine eelnevad võlga, millega alla turuhinna müük üle elada ja hiljem tuleb kallimalt müüa, et raha tasa teenida. Mõned korrad saab nii teha, lõpuks lihtsalt tekkinud võlakoormus ei lase sellisel trikitamisel kesta.

AS Eesti Vabariik ehk Kommunistlik Eesti

Viimasel ajal olen mitmel pool inimeste mõtteid jälgides täheldanud suhtumist, et ettevõtte töötajatel peaks olema õigus saada osa firma kasumist. See tundub mõnes mõttes õiglane, kuna töötaja loob selle väärtuse, mille ettevõtja ära kulutab. Aga, kas kogu asi ongi nii lihtne või peaksime sellise mõttekäigu tagant suutma enamat näha?
Kuigi ma isiklikult sellega ühelgi juhul ei nõustu võiks asjad loogilisus sees olla kui see sisaldaks ka üht eeldust. Eelduseks oleks see: töötajal on õigus saada osa ettevõtte kasumist juhul kui ta on kohustatud kandma ka ettevõtte kahjumit ning muuhulgas ettevõtte pankrotistumise korral jagama ka kohustusi võlausaldajate ees.
Sellega oldi nõus ja õeldi, et Eesti võikski olla AS Eesti Vabariik, kus aktsionärid oleksid Eesti töölisklass. Et kõik varad kuuluksid riigile ja seeläbi kõikidele kodanikele, puuduks eraomand. Koos kantaks kasumit ja kahjumit.
Kui jätta kõrvale kõik põhjendused, miks kommunism ei peaks toimima alates rängast inimloomuse ignoreerimisest ja lõpetades tsentraalse planeerimise suurte puudujääkidega.

Kahesuunaline, kokku kuuerealine maantee, millel sõidavad vaid mõned autod...

Ei ole optimaalne ressursside paigutus.

Kümned peaaegu valmis ehitatud kortermajad, millel pole elanikke, 

mitmerealised teed, millel pole liiklejaid

Peaaegu sama jutt, mis teistega, kasutatud on tohutu ressurss,

mis ei leia väärilist kasutamist

Veel mitmeid pilte

Siis jõuame ikkagi välja selleni: Et ise kõige eluks vajaliku tootmine (oma riigisiseselt) läheks mõeldamatult kalliks. See loob vältimatu vajaduse väliskaubanduseks: midagi peame välja müüma ja midagi peame sisse ostma. Aga välisturule pakkujaks minemine eeldab teatud konkurentsieeliseid.
Kaks peamist oleks: tootehind, mis saaks tulla kas kvaliteedist ja või madalatest tööjõukuludest (milleks meie inimesed valmis pole) või teine variant oleks suur panus tootearendusse, et müüa kvaliteetseid ja kauakestvaid tooteid.
Millega meil täna nõus ollakse? Kas 200 eurose brutopalga või tippspetsialistide poolt tehtava tootearendusega, mis jätaks suure osa teisi inimesi väärtuse loomisest välja kuna lihtsa töö ja madala lisaväärtusega kõrget lisaväärtust ei loo ja seega tihedal turul läbi ei löö.

Siinkohal võib tekkida õiglane küsimus, kuidas erasektor siis samamoodi avatud majandusega kaasnevad tihedas konkurentsis läbi lööb?
Esiteks on erasektoris ettevõtjatel kasumimotiiv ehk siis neid motiveerib tihedal turul mingisuguse oma nišši leidmine ja seal läbi löömine ja sealt endale rikkuse kogumine.
Teiseks on erasektoris kahjum, mis sunnib tegema ratsionaalseid otsuseid, sest ettevõtja kannab oma kahjumid ise ja see ei lase tal oma rahadega liigselt riskida. Kes tahab eraisiku pankrotti ning siis peale kõikide võlgade maha arvestamist mingist miinimumist elu lõpuni elada?
Tero Taskila oli riigiettevõtte tegevjuht. Kes sai üle 33 000 euro palka, samal ajal tekkis ligi 20 miljonit eurot kahjumit, milline oli tema vastutus? Tema vastutus oli ametist vabastamine, koos ligi 100 000 eurose hüvitisega.
Ekstremistid võivad pakkuda, et kahjumitekitajad tuleks maha lasta.. Aga, mille alusel Sa otsustad, et tegevjuht ei teinud parimaid otsuseid oma äranägemise järgi, mille järgi arvad, et oli lihtsalt üks suur minnalaskmine? Või, kuidas hindad teiste varadega tegeleva tegevjuhi riskikäitumist, kas riskid olid põhjendatud või mitte?