Pildid joonestustest ja vahepeal natuke majandusjuttu: August 2012

Ükspäev nägin internetis arutlust miinimumpalga teemal, võtsin ka sõna. Alustan siis tsitaadist, mille peale reageerisin ja millest asja käima ajasin.

Oponent: „2.Miinimumpalk Eestis praeguste hindadega, peab olema vähemalt 834,06 €, loomulikult kui hinnad kavatsevad veel tõusta, siis miinimumpalk peab veelgi tõusma. “

Mina: „Miinimumpalgaga seoses küsin:

1) oled Sa hinnanud töötuse kasvu kui miinimumpalk peaks tõsuma Sinu mainitud 834,06 eurole? Kui paljud ettevõtjad peaksid hulga töötajaid koondama, sest nende kulud kasvavad meeletult ilma tulude suurenemiseta

? Muuhulgas tuleb arvestada, et tööandija makstav palgafond sisaldab ka sotsiaalmaksu ja ühte osa töötuskindlustusest, ehk siis 834,06x1,344=1120,97664 praegune miinimumpalk on 290x1,344=389,76 ja kui 1120,98 : 389,76, siis leiame, et palgatõus peaks olema 2,87 korda. Seega küsimus, mismoodi peaks ettevõtja suutma palgal hoida endist arvu töötajaid? Kas saab eeldada, et ettevõttete kasumid tänasle päeval on nii suured, et sealt kordades suurenenud kulud katta?

2) Kas 400 eurose, 500 eurose, 600 eurose, 700 eurose palgaga töötajad peaksid olema rõõmsad, et nad koondatakse, sest miinimumpalk tõusis üle 800 euro, kuigi nad oleksid olnud nõus endise palgaga edasi töötama, sest väiksem palk on parem kui üldse mitte palk.

3) Kuidas prognoosida ette noorte töötust? Kuna rängalt kallinenud tööjõud sunnib ettevõtjad hoolikalt vaatama, keda palkab, et palkamine kindlasti ära tasuks. Tavaliselt eelistatakse kas kõrgema hariduse või pikema töökogemusega töötajat, noortel töötutel ei ole tihtipeale kummatki.“

Oponent: „Võimalik ,et töökoha kaotavad miinimumpalga tõstmise tõttu inimesed, kes on tööle võetud fiktiivselt ( neid on suhteliselt suur hulk, see on iga tööandja edaspidine südame asi).“

Mina: „Siinkohal on mainimata asjaolu, et riigil jääb käibemaks tuludesse laekumata kui kõik need kaotavad töö ja käibemaks moodustab eelarve tuludest lõviosa.

Siinkohal julgen väita, et enamik alla 834,06 eurose palga saajajid on täitsa ametlikult tööl.

Muuhulgas küsin, kuidas miinimumpalga tõsmine peaks tagama fiktiivselt tööle võetud töötajate olukorda? Nii riigi jaoks kui töötajate endi jaoks?“

Oponent: „Päris kindlasti tuleb keeruline olukord ühemehe firmadel ja nii öelda edukatel ettevõtjatel, kelle äri püsibki odava tööjõu varal. Sellist ettevõtlust Eestis on tuhandeid. Normaalse firma tööandjal ei teki raskusi leidmaks käesolevale palgale 100 eurot juurde leida.“

Mina: „Võibolla ei tekiks probleemi 100 euro juurdemaksmisel, ehk siis töötaja palga tõstmisel 74,4 euro võrra. Samas 10 töötajaga ettevõtja kulu kasvaks 1000 euro võrra. Kõik sellised tööjõu kallinemised sunnivad ettevõtjad üha enam vaatama kellegi ametikoha mehhaniseerimisvõimalustele ehk siis inimtööjõu asendamist masinaga, mis kindlasti ei peaks riigi seisukohalt olema eesmärk.“

Oponent: „Pigem tuleb tööandjatel ja töötajatel läbima kool või koolitus, et nad teaksid täpselt, mida nad teevad ega teeks oma firmale kahju ega keeraks sodi kokku.“

Mina: „Äritegemist saab õpetada teatud kitsaspunktides, näiteks asjaajamist või raamatupidamise aluseid või muud sellist, kuid ärijuhtimist karmis konkurentsis ei saa kellelegi selgeks õpetada ei koolis ega koolitusel.“

Oponent: „Rõhutan pigem sellele, et kui Saksamaal, Inglismaal, Iirimaal, Soomes, Rootsis on normaalne miinimumpalk, siis peab see olema ka Eestis, teistsugune arvamus on natukene pehmelt öeldes ebanormaalne.“

Mina: „Ei pea ju üldse mitte neile riikidele rõhuma... Belgias on miinimumpalk 1443,54 eurot, Luksemburgis on 1801,49 ja Hollandis on miinimumpalk 1446,60 eurot, Prantsusmaal on miinimumpalk 1398,37 eurot.

Need faktid (http://www.stat.ee/29949) ei muuda Eesti majandusolukorda hetkeliselt kõvasti paremaks, et ettevõtjatel tekiks maksevõime maksta kõikidele töötajatele vähemalt 834,06 eurot.

Meid peaks võrdlema teiste samasuurte ja sarnase majandusajalooga riikidega, näiteks teiste Baltiriikidega.

Nii Oponendi kui minu nimetatud riigid on Eestist täiesti teise majandusajalooga ning nendel riikidel on võimalus luua palju kõrgema lisaväärtusega tooteid, millest saadud kõrgem tulu tõstab elanike töötasu läbi suurenenud ostuvõime ja rahade liikumise siseturul. Samas on paar riiki, mis on üle külvatud poliitiliste rahadega, mis on samuti võimaldanud liigse kärata miinimumpalga sellisele tasemele tõsta. Kuid mainimata ei saa jätta, et ka kaupade-toodete hinnad on nendest riikides oluliselt kõrgemad.“

Oponent: „Veel mõned aastat tagasi käis pension ja miinimumpalk ja toetused kenasti koos inflatsiooniga, kuid mingitel ebamäärastel põhjendamatutel põhjustel see seiskus, kuid hinnatõus jätkus ja hinnatõus sagenes. Euro on märkamatult hindu oma tulekust tänaseni kergitanud keskmiselt 30 % (minu isiklik tähelepanek). Miinimum ja sellega seondub on ikka paigal. Mida on see kaasa toonud miinimumpalgalistele töötajatele?“

Mina: „Mõned aastad tagasi oli suur kinnisvara mull ka, justnimelt mull, kuna asjad olid üle hinnatud, muuhulgas ka tööjõud. Liigselt suurenenud ostuvõime suurendas oluliselt ka nõudlust, kuid ilma sama palju pakkumist suurendamata, mis on ka buumiaastate kõrge inflatsiooni põhjendus. Pärast buumi oli täiesti normaalne ja loomulik nähtus, et langesid ka ülemakstud palgad.

Hinnatõusu võib üldiselt lugeda püsivaks nähtuseks, ehk siis on väga harva kui hinnatõusu ei ole või tekib üldse deflatsioon. Hinnad võivad tõusta ka 40%, kuid sellest ei tõuse tööandija võime maksta 40% rohkem palka...“

Oponent: „Kas see on toonud uusi töökohti või palgatõusu? Ei ole ju. Aga loogiliselt võiks olla ju.“

Mina: „Kahjuks kõlab üsna demagoogiliselt, just seetõttu, et sama küsimuse võib ka küsida nii, et kui palju oleks töötus suurenenud kui oleksime miinimumpalka 30% tõstnud? Sina otsustasid küsida, kui palju on sellest suurenenud töötaja palk või tööhõive. Ehk siis vastuküsimus: Kui suurest tööpuudusest päästis miinimumpalga tõstmata jätmine?“

Oponent: „Väitele, et palga tõusulele järgneb töökohtade arvu vähenemine, Ütlen mina, et inflatsiooni (ehk hinnatõusule) tõusule peaks järgnema töökohtade arv või palk.“

Mina: „Oleks, võiks, peaks...

Palgatõusule võib järgneda töökohtade arvu vähenemine, kuid ei pruugi, oleneb palgatõusu põhjustest. Inflatsioonile võiks ka järgneda, aga näed ei juhtu nagu soovime...“

Oponent: „Mina ütlen miinimumpalga tõusule paranen inflatsioon, paraneb ostuvõime, paraneb elu kvaliteet, paraneb ettevõtete käive, kasvab riigikassa. Tekib kasu nii rahvale kui riigile.

Mõtlemist ja suhtumist tuleb parandada, kallis Eesti rahvas.“

Mina: „Millistel kalkulatsioonidel see väide põhineb? Miinimumpalgalt laekuvad maksud ühe töötaja kohta suurenevad muidugist aga kogu makselaekumine kokku? Kusjuures maha tuleb arvestada töötajate koondamisega seotud kulud ning riigipoolne abistamine järgmise (raskemini leitava) töökoha otsimise perioodil.

Palgaahel võib alata 834,06 eurost, kuid kui paljud jäävad siis palgaahelast välja? Kui paljud oleksid nõus, et töökohta säiliks, kuigi madalama palgaga? Küsimusi on palju...“

http://www.americanthinker.com/blog/Min%20Wage.gif

http://raymondpronk.files.wordpress.com/2012/06/unemployment-and-minimum-wage.jpg

http://austrianeconomists.typepad.com/.a/6a00d83451eb0069e201310f684012970c-800wi

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKcvmoi1y3z2n0WCIKrLMWPdD0uvCP_-OVuKs18kHt-4ol7cGASsrrqtznws6easdCFQomVmDb7wlFJi1qga4SUzjdV0AKZaSoAhmPLy5ZuuBkDuiVpb2vP8_Yjhoi5bsrZdRJNq1g6Z4/s400/Minimum+Wage.Teen+Unemployment.jpg

Oponent: ‎“Minu oponent (mina) on tõenäoliselt tööandja.

Otse loomulikult leitakse põhjusi, miks ei saa töötajatele maksta väärilist töötasu. Ei ole arvestanudki et kõik inimesed kasutavad inimlikku suhtumist ja näevad loogilisi võimalusi ja lahendusi.

Aeg oleks hakata mitte mõtlema, et oleme endine sotsialismimaa ja seetõttu arengust maa.

Ma pole kordagi öelnud, et miinimumpalga tõus tuleb visata külma veena ettevõtjate kanda.

Raha, need miljardid eurod, millega valitsus otsustab võõraste riikidepankasid abistada ( isegi see raha ei pruugi jõudagi tõeliste abivajajateni) on just see raha ,mis tuleks stardiks anda oma riigi töötajate miinimumpalga tõstmiseks.

Täna saavad paljud inimesed 1000 – 2000€ palka ilma et ettevõtjad nutaksid selle juures.

Iga kodanik maksab käibemaksu, igalt tootelt ja teenuselt. Inimene , kes seni poodi minnes loeb hoolikalt igat senti, et jaguks mõned pered saavad lubada ehk kilo liha, miks ta ei. Kui ta saab aga kilo asemel osta 3 kg. Lihtne loogika. Vist kes on rõõmus?

Ma ei saa aru , milles probleem. Asi on suhtumises ja asi on tahtmises.

Ma rohkem ei soovi sel teemal juttu, kui keegi ikka aru ei saanud, pole midagi teha.“

Oponent: „Arenenud riigid ei loobi lahkelt raha sinna tänna, eriti kui seda pole eriti, ainult nende riikide juhid, kellel on ajud pehmed, täita kommi ja ongi raha käes. See eestlase ahnus on ikka piiritu. Ela ise ja jase teistel ka elada. ära topi oma nina igale poole.“

Mina: „Juttu ei soovi, sest argumendid said otsa?

Loomulikult leitakse põhjusi, miks ei jaksta töötajale Sinu mainitud palka maksta. Kes põhjendatult, kes mitte. Kes kataks kasumist suurenenud kulud ära, kes seda ei suudaks. Kes suudaks järelejäävat raha investeerida uutesse töökohtadesse, kes ei suudaks...

Millisel ajaloo perioodil on selline majandusmudel edu toonud, et valitsus kogub elanikelt raha kokku, laseb selle raha läbi hiiglasliku bürokraatiamasina ja siis jagab selle osadele elanikele tagasi? Seda on üritatud ikka ja jälle uuesti ja uuesti, aga asi pole kunagi loodetud tulemust andnud, sest valitsus ei loo lisaväärtust vaid jagab ümber olemasolevat väärtust. Valitsuse poolt inimestele palgalisa maksmine ei ole toimiv. Kui Sa ütled, et toimib, siis positiivse väite esitajal lasub tõestamiskohus. Kui puudub faktiline tõestus, siis ootan loogilist, arutlevat seletust.

Mis ametikohad need on, kes 1 000 - 2000 eurot palka saavad? Äkki need on need ametikohad, kus töötaja on iseenda tööväärtusesse kõvasti panustanud, läbi hariduse või pika kogemuse või rohkete koolituste? Et kui ma lähen kuskile abitööliseks, siis peaksin ka 1 500 saama ja eeldama, et ettevõtja selle juures nutma ei hakkaks?

Et mis on probleem? Probleem on Sulle juba esitatud:

1) Suureneb tööpuudus, kuna ettevõtjad ei suuda tulude suurenemiseta Sinu ettepaneku järgi 2,87 korda suuremat palka maksta. Kulud kasvavad, tulud ei kasva.

2) Lisaks üldisele töötusele suureneb eriti noorte tööpuudus, kuna ettevõtjad otsivad kindlamini ära tasuvaid töötajaid, see tähendab kas parema haridusega või pikema töökogemusega, neist kummatki ei ole tihtipeale noortel.

3) Kallimaks muutunud tööjõud soodustab ametikohtade asendamist masinatega, kuna pikas plaanis tasub see ära kui 2,87 korda kallim tööjõud. Teine variant on järjest enamate ettevõtete viimine sinna riikidesse, kus sama töö odavamalt ära tehakse...

4) Mille arvelt võtaksid need miljardid ja miljardid palgalisa maksmiseks? ESMi sissemakset soovitakse minu teada teha riigireservidest ja võlakirjade müügitulust.“

Oponent: „Joosep Kunder ESM teema arutati ETV vahendusel. Mis reservidest millistest võlakirjadest. Kui selge jutt oli, kui ESM jõustub tähendab see, iga Eeslase jaoks üle 3000 euro reaalset väljaminekut.

Vabandust kas sa oled naljamees või sa ei lugenud teksti.

Kasu kui inimene kulutab toidule senise 100€ asemel toidule 300€, Kas tekib tulu või kasu?

Kui inimene kes seni pole saanud kodu remontida saab nüüd seda teha sest talle tekib pea 500€ lisaraha ja teebki oma kodu ilusaks, no ühe kuu palgast ei tee teeb ehk 6 kuud, kas ehitusmaterjalide kauplusel ei teki tulu?

Kas seni pered kus seni käidud võimalikult odavalt riides, tihti pannes selga mis saab kätte vaatamata kui mugav see on, saab nüüd minna ja osta toote mis sobib ja on kena, kas tekib tulu?

Inimene kes vajab hambaravi aga pole rahapuudusel ravida, kas hambaarstil tekib tulu? Või juuksuril?

Inimene kelle auto vajab remonti, peab raha puudusel leidma võimalused ise remontimiseks, mis võib ka ebaõnnestuda, kuid saab edaspidi viia autotöökotta. Kas mehaanikul tekib tulu?

Pere kes pole ehk iial saanud minna reisile, saab seda endale lubada, kas reisikorraldajal tekib tulu?

Kas reisikorraldajad, mehaanikud poepidajad on inimesed?

Kas nemad kasutavad toitu ja teenuseid?

Iga teenuse ja ostult makstakse makse ja kui need suurenevad, kas tuleb tõuseb riigi tulu?

Kui tarbimine suureneb, kas poleks vaja ehk suurendada tootmist?

Kus, millise kännu otsas Sina Joosep vaatad, et sina sellist lihtsat loogikat, mis tegelikult kogu aeg toimib, ei näe! Ma ei saa aru, millest Sina aru ei saa.

Nii. Mine Rootsi Soome või Inglismaale Ja katsu Sa ilma koolitamata tööd saada, kaasa arvatud koristaja. Ega ikka ei saa küll. Mustalt, ajutiselt, katseajaks ehk saad. Õppida on vaja. Õppida ja koolitada on juba tänases Eestis vaja.

Ma olen töötanud 20 aastat ehitusel. Ma olen küll ja küll näinud tohmaneid , kes on kuidagi tööle saanud ja teevad sellist tööd, et tule taevas appi. Ma olen sadu kordi elus käinud Firmade tööd ümber tegemas, selliseid Firmasid pole vaja. Mul on vahel kahju inimestest kes on maksnud tühja. Jah olen ettevõtjana end oma alal koolitanud end nii et vähe pole. Õieti tegin ka. Tänu sellele ei ole mul kunagi probleem olnud saada tööd, ka siis kui ehitus täitsa soiku vajus.

Noored. Noored saavad paremini tööle , kui eakad, mis sa jutustad.

Masinad on toredad asjad. Neid tuleb juhtida ka. Masinaid aitamaks inimestel tööd teha on vähe, neid võiks palju olla. Teisalt kõike sa ei tee masinatega. Mine sa lihvi masinaga lage või veel parem pane seda lihvima masin mida inimene ei juhi.

Samas ja varasemastes selle sisuga postitustes olen juba rääkinud et see, et võib-olla peavad panema asjad kokku palju firmasid, see on paratamatus. Enamasti oleksid tõenäoliselt ühemehe või 1- 5 töötajaga firmad ja ka mitte nii väga selle tõttu , et opa, on vaja inimväärset palka maksma vaid neid on liiga palju pisikese Eesti jaoks.

Fiktiivse töötaja all mõtlesin töötajaid , kes tegelikkuses ei tee tööd, vaid kes on kirjas mingi aeg, et see järel saada töötutoetust. Või siis võetud tööle, et hangetel osaledes oleks piisav arv töötajaid. Või võetakse tööle poeg või tütar, et siis talle tekiks nii öelda tööstaaž, et siis edaspidi paremini tööd saaks laps. Ühesõnaga ühel või teisel moel pettus. Neid asju tehakse, kahjuks.

Et saada aimu, kuidas välisriigis suudetakse tagada normaalne miinimumpalk, soovitaksin seal mõnda aega elada, mitte ei piisa minna ja kusagilt kelleltki küsima.

Vahel tunduvad lihtsad loogilised asjad üüratult keerulised.“

Mina: „Härra Oponent, Sa võid terve romaani ka kirjutada sellest, mis oleks siis kui miinimumpalk oleks 834,06 eurot, et mida kõike siis inimesed endale lubada saaksid, küll uusi riideid, küll autoremonti, Sa võid seda lõputult jätkata.

Mina räägin neist massidest, kes sellise miinimumi kehtestamise korral töötuks jäävad.

Oma eelmises postituses vastasin Sinu küsimusele, mis on probleem, töin ka mõned graafikud Sulle näiteks. Lisaks kirjutasin nelja punktiga selgelt välja. Oma pikas postituses ei vastanud Sa nendest ühelegi. Selle asemel hakkasid lõikude kaupa kirjutama, mida kõike saab lubada 834,06 eurose sissetulekuga.

Teenusetulu riigile suureneb ühe maksumaksija kohta tõepoolest kui palgaahel algab 834,06 eurost, kuid kõikidelt nendel jääb ju maksutulu saamata, kes massidena palgaahelast allapoole jäävad. Palju on Eestis mediaanpalk? Eeldan, et tunned seda mõistet!

Kust Sina tuled ütlema, et Eestis on pisikesi firmasid liiga palju? Lihtsalt väidad? Millel selline väide põhineb? Minu teada on üle 80% Eesti ettevõtetest väikeettevõtted, kuni kümne töötajaga...

Kuidas Sa ESMi 3300 sissemakse tasumist ette kujutad? Et maksuametnik käib kui Mormoon uksetaga ja nõuab kõikide eest imikust raugani 3300 eurot? Et riik lahendab selle nii? Või riik lihtsalt maksab selle alguses ära, kuna reserve pole selleks piisavalt, siis tõenäoliselt võetakse laenu, või võetakse kuskilt dividende...

Kordan uuesti enda küsimused üle:

Et mis on probleem? Probleem on Sulle juba esitatud:

1) Suureneb tööpuudus, kuna ettevõtjad ei suuda tulude suurenemiseta Sinu ettepaneku järgi 2,87 korda suuremat palka maksta. Kulud kasvavad, tulud ei kasva.

4) Mille arvelt võtaksid need miljardid ja miljardid palgalisa maksmiseks? ESMi sissemakset soovitakse minu teada teha riigireservidest ja võlakirjade müügitulust.

Palun mitte rohkem üldist lõikude pikkust mula sellest, mida kõike saaksid inimesed endale selle raha eest lubada vaid selgeid vastuseid neljale punktile, mis selgelt välja töin.

Lisaküsimusena küsiksin, kui palju on Eestis mediaanpalk ja, mida tähendaks selle ületamine?“