Miks ei ole protektsionism oma majanduse kaitsmiseks hea?
Alustades definitsioonist, siis:
Protektsionism on majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega.
Protektsionism on majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega.
Muuhulgas on läbi ajaloo nende meetodite kasutamisega kaasas käinud ka ekspordi toetamine, et viimast soodustada ja välismaal turul paremas seisus olla (toetusega lüüakse kauba hind alla).
Mida kõike see on endaga kaasa toonud?
Põhilised tagajärjed on tulnud sellest, et protektsionismi kasutavatele riikidele on vastatud samaga, ehk siis: Ühe riigi poolt makstud eksporditoetused nullitakse ära sihtkoha riigi vastavate tollimaksudega, teise riigi eksporti piiratakse samamoodi kvootidega nagu esimene riik seda teeb. Lisaks turgude piiramisele tähendab ekspordi toetamine suuremaid makse aga suuremad maksud ei tule lineaarselt tollimaksu tõstmisega, sest hinna tõustes tõmbavad inimesed tarbimist tagasi, sellega koos langeb ka tollimaksu laekumine.
Kokkuvõttes tähendab see kõik pidevat suurte rahade kinnihodmist: riik küsib kõrgeid tollimakse, et toetada eksporti. Import on kalliks tehtud, mis siis, et paljude eksportkaupade tootmiseks on vaja toorained importida. Ettevõtjad peavad kulusid kõvasti kärpima, et oma kaupa soodsamalt müüa saaks, mõned ei pea sellele vastu, suureneb töötus ning kriisi laabumine venib.
Euroopa siseturu kaitsmisest
Euroopa Liit piirab tugevalt liiduväliste tootjate võimalusi küll jaburate nõuetega, küll kvootidega. Eesmärgiks tuuakse Euroopa siseturu kaitsmine. Kuidas võidab sellest tavainimene, mida tähendab tugev Euroopa siseturg tema jaoks?
Võitu ei ole ning tugev siseturg on siiani vaid kallimaid kaupu tähendanud. Kuidas nii?
Aafrikas toodetud toidukaubad, Hiinas valminud tarbeesemed ja palju muud, mille sisseostu meile piiratakse oleks meile palju odavamad kui siseturu kaup, kasvõi seetõttu, et paljud tootmiseks tehtavad kulutused on väljaspool Euroopa liitu madalamad.
Kohati odavam Euroopa kaup on seda üksnes tänu toetustele, millega hinnad alla surutakse, sest hinnas sisalduva tootmiskomponentide sisendid on Euroopas oluliselt kõrgemad kui väljaspool Euroopa Liitu, isegi liidusisesed erinevused on väga suured.
Kui paljud Eesti põllumehed saavad tuliuute John Deere traktoritega ringi vurada? Kui paljude Eesti põllumeeste aastakasum võrdub näiteks 50 000 euroga, mida võidaks neile toetuseks maksta? Lääne-Euroopas nii vanu traktoreid nagu meil on (näiteks T-40, T-25, Bellarus) enam peaaegu ei eksisteerigi... Nende palgad on kõrgemad, toetused suuremad, müümata jäänud vili kompenseeritakse ikkagi ära jne jne.
Protektsionismi kasutamine on nagu ventiil, mis soodustab eksporti kuid importi sisse ei taha lasta, teised riigid panevad teiselt poolt teise ventiili – ainult, et vastassuunas, kes sellest võidab?
No comments:
Post a Comment