Kui rumal sa võid olla- erafirma teenib kasumit sinu pealt. Seega ei saa ta rohkem sinu sinu arveid kinni maksta kui sina oled neile maksnud miinus nende kasum.Selline mõtlemisviis näitab selgelt, et inimene ei ole päris hästi aru saanud, mis põhimõttel kindlustus toimib.
Mõtle nüüd kui kõik on erakindlustuse kliendid ja nad kõik vajavad eriti kallist ravi. Mis sa arvad mis saab- kuulutatakse pankrot ning sin loomulikult kirud jälle riiki, et lubas sellisel asjal juhtuda.
Oletame, et on kodanik Ain, kellel on mõningased säästud kuid tal ei ole kodukindlustust.
Ain elab puumajas. Ühel õnnetul talvepäeval põles Aini maja maha kui ta külmga ahju üle küttis.
Ain kodu taastamine läheb nüüd maksma 30 000 eurot, kuid sääste on ainult 10 000 euro ulatuses. Niisiis peab Ain laenama 20 000 eurot, et enda kodu taastada.
Kui Ainil oleks olnud kindlustus ning tulekahju poleks tekkinud tema enda süül või asjaoludel, mis ei välista kahju hüvitamist, siis kindlustus oleks kahjunõude rahuldanud.
Tihedal konkurentsiturul tekib tasakaal sellest, millal mitte maksta (ennast pankrotti ei taha ükski kindlustusfirma maksta) ja, millal maksta, sest kui üks kindlustusfirma jätab kahjunõuded pidevalt rahuldamata, siis kliendid lähevad teise firmasse ja halb firma pankrotistub.
Kindlustus ei toimi selle põhimõtte alusel, et kõik kliendid maksaksid kinni hinnangulise maja või selle osa hävingu pluss kindlustusfirma kasum, siis kindlustusfirmad ei eksisteeriks, sest inimestel oleks odavam ise sääste koguda ja olemata jääks igasugune kindlustusfirmadega seotud bürokraatia. Tihedas konkurentsis on oluline individuaalsete riskide väljaselgitamine ja objektiivne hindamine.
Kindlustusfirma toimimise üldine põhimõte on see, et kui ühel klientidest hävib kodu või selle osa, siis kõikide klientide kogumaksed peavad olema piisavad, et hävinud kodu taastamiseks teha kahjunõude väljamaksed, läbida sellega seoses kogu bürokraatia, maksta töötajate palgad ning hoida reserve kohtuvaidluste jaoks.
Kui linnas on 1 000 maja ja aastas hävineb kaks maja või selle osa, keskmise kahjuga 30 000 eurot, siis kindlustusfirma peab 1 000 maja elaniku kindlustuste pealt kokku teenima 60 000 pluss kõik, mis selle haldamisega on seotud. Eeldusel, et kokku teenib kindlustusfirma 120 000 eurot selle linna pealt aastas, siis ühe maja kohta on kindlustusmakse kuus vastavalt: 120 000 eurot / 1 000 maja = 120 eurot aastas = 10 eurot kuus. Kuid see sisaldab käibemaksu, mis moodustab lõpphinnast 1/6 ja kindlustusfirma tuludeks jääb 120 000 - (120 000 x 1/6) = 100 000 eurot. Sellest läheb maha 60 000 (rahuldatud kahjunõuded) ja kindlustusele jääb haldusega tegelemiseks 40 000 eurot.
Kui kodanik korjab pidevalt sääste mustadeks päevadeks samas mahus, mis oleks kindlustuse igakuine makse (10 eurot), siis õnnetul päeval näiteks 25 aasta pärast oleks kodanikul sääste inflatsiooni arvestamata 3 000 eurot, mis on 10 korda vähem kui oleks vaja...
Kui inimene ei ole täielikult oma vara ja tervise turvalisuses veendunud ei ole sellise riski talumine mõistlik.
Siiski peaks iga inimene oma riske objektiivselt hindama ja talle peaks jääma õigus oma vara ja tervist mitte kindlustada.
Kumba hindad tõenäolisemaks, kas seda, et suure tõenäosusega ei juhtu Sinu koduga mitte kunagi mitte midagi ja Sa maksad oma raha firma kasumiks ja teiste kodude taastamiseks? Või olukorda, kus arvad, et õnnetus või vandalism on tõenäoline ning selleks puhuks peab kindlustus olemas olema?
No comments:
Post a Comment