Ignorantsus ikka ja jälle

/---/ meie tootlikkus ja tööviljakus on paraku mitu korda väiksem kui on Soomel või teistel rikastel riikidel. Tööviljakus ja majanduse kasv võtab aega. See ei käi nii, et 22 aastaga suudad jõuda samale tasemele rikaste riikidega.

Olen ikka ja jälle täheldanud, et mitmed majandusteemadel sõna võtvad inimesed on innukad ignorandid. Nii palju võiks majandushuvilistel siiski silmaringi olla, et teada, millised eelised on riikidel mida meie omaga pidevalt õhinal võrreldakse (tavaliselt Soome ja Rootsi). 
Loomulikult on oluline asjaolu, et need riigid on oma majandust saanud iseseisvamalt 67 aastat arendada, meie vaid 22 aastat. Kuid lisaks sellele on ka muid asjaolusid, mis mõjutavad meie olukorda globaalses majanduses pikaajaliselt ja püsivamalt, need on:

1) Loodusvarad - naftat, maagaasi, metalle meil ei ole, kivisütt ei ole.

2) Konkurentsivõimelised suurtööstused - Soomel on laevatehased. (BLRT ei ole midagi selle kõrval, ei toomisvõimsuse ega hankemahtude järgi), Rootsil autotehased, metallitootmine, nende patendid, tootmistehnoloogia (knowhow) jne jne asjad, suurriikidest ei maksa rääkidagi.

3) Geograafiline asend. Mis paneb meid küll Skandinaaviaga üsna samasse klassi, kuid me ei saa võrrelda ennast Kesk- ja Lõuna-Euroopaga, kus põllumajanduslik olukord on kordades soodsam, neil ei ole selliseid kulutusi küttele, autorehvidele, majade soojustamisele ja paljule muule.

4) Toetused, dotatsioonid, subsiidiumid jne jne. Kui palju said Eesti põllumehed aastaid võrreldes EL keskmisega? Mitte ainult põllumeeste sissetulek pole küsimus vaid ka see, et Eesti põllumeeste kaubad oleksid palju võrdsemas seisus kui toetused oleksid ühtlasemad ja see võimaldaks Eesti põllumeeste kaupasid välismaal palju edukamalt müüa.
Viiendaks võiks õelda ka mainida energiatootmise, kes kui palju sisse ostab ja kui palju ise toodab. Soomel on viis tuumaelektrijaama, meil ei ole ühtegi.

Nüüd edasi: tööviljakuse hindamine. Meie koristaja teeb tööd 1h, loob x ühikut väärtust, soomlane teeb tööd loob 3x ühikut väärtust, norralane võib olla 4x kuni 5x väärtust, kuid mis on nende arvude taga?

Mõelge näiteks selle peale kui ühiskonna rikkuse tase on oluliselt kõrgem, siis on ka töökohad paremini tasustatud, sest palkade konkurentsitase on kõrgem. Mis viib selleni, et ka koristaja teenib kordades rohkem palka. Kui Eesti koristaja teenib tunnis 3 eurot kätte (hästi kui niigi saab) ja Soome koristaja 9 eurot tunnis kätte, kas siis Eesti koristaja koristab kolm korda vähem? Või Soome koristaja koristab kolm korda kiiremini? Või kui Eesti koristaja läheb Soome, siis teeb tööd järsku kolme kordse tõhususega?

Kokkuvõttes: see tööviljakus on üks üpriski mitte midagi ütlev number, millest ei maksaks kaugele ulatuvaid järeldusi teha, see on lihtsalt üks näitaja, mis ütleb, et ühiskondlik rikkus on seal suurem ja muud midagi. Nii nagu on valetatud inflatsioon, nii nagu USA sisemajanduse kogutoodang sisaldab komponente, mida ühegi teise riigi SKP ei sisalda, et võlga saaks SKP suhtes väiksemana näidata jne jne jne... Nii nagu valetatakse tööhõive kohta.

Mõelge nende asjade peale ja ärge ignoreerige selliseid üpriski olulisi asjaolusid igakord kui jälle sarnane teema tuleb.