Monday, December 28, 2015
Saturday, December 19, 2015
Tuesday, December 15, 2015
Päästjate palkadest...
Hetkel on ühe tubli päästja keskmine netopalk 646€
(allikas: http://www.palgad.ee/…/riigikaitse-ja-t…/tuletorjuja-paastja)
Lihtsuse huvides ümmardan selle 650€ peale.
Täiesti subjektiivselt arvan, et minimaalne mõistlik palk päästjale oleks 200€ rohkem, ehk siis 850€
Esimesel juhul on tööandja kogukulu: 1074,28€
Teisel juhul oleks tööandja kogukulu: 1421,28€
(allikas: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1)
Selle näite järgi suureneks tööandja kogukulu ühe päästja netopalga tõstmiseks 347€ võrra.
Eestis on hinnanguliselt 1700 päästjat.
(allikas: http://www.rescue.ee/et/paasteamet/blogi/postitus.html…)
Kui korrutada päästja palgatõusuks kuluv 347 eurot 1700 päästjaga, siis saame, et riigile suureneksid kulud 589 900€ ühes kuus. Ümmardatult 600 000€, mis teeb aastas 7 200 000€...
Suured numbrid, kuid lihtsalt numbrid, ilma kontekstita ei ütle need midagi...
Päästeamet saab riigieelarvest 45 371 149€... Antud palgatõusuks kuluv raha moodustaks aastasest eelarvest 15,87%. Aga vaatame asja veel suuremas pildis.
Riigieelarve kulud kokku on 8 347 403 990€, päästeamet saab riigieelarvest ~0,54%...
Üsna kummaline, et terve institutsioon, mille olemasolu ja efektiivsus väljendub kodanikele väga selgelt saab eelarvest nii tühise osa. Veel kummalisem on see, et päästeameti pealt üritatakse aeg-ajalt mingeid kärpeid teha.
Millist efekti saab riigieelarvesse anda kokkuhoid institutsiooni pealt, mis saab eelarvest tühised ~0,54%..., arvestades varem mainitud asjaolu, et päästeamet väljendab kodanike jaoks riigi olemasolu üsna selgelt, samamoodi ka kiirabi ja politsei...
(allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014079)
Varem mainitud 7 200 000€ on täiesti naeruväärne summa arvestades seda, et Estonian Air on riigilt saanud erinevas vormis abi aastate jooksul 125,6 miljoni euro eest.
Selle summa eest oleks näiteks 1700 päästja palka saanud tõsta 200€ võrra (200 rohkem netos) rohkem kui 17 aastaks.
Samas... ülaltoodud toetuste jaoks leiti raha mitte 17 aasta jooksul, vaid 125,6 miljonit eurot toetusi maksti välja vähem kui viie aasta jooksul.
(allikas: http://majandus24.postimees.ee/…/ametlik-euroopa-komisjon-k…)
Kokkuvõttes... mismoodi saab olla miljoneid neelav rahvuslik lennukompanii uhkuseks kui samal ajal on avalik saladus, et päästjate, kiirabi-, sotsiaaltöötajate ja paljude teiste palk on väga viisakalt väljendudes... tagasihoidlik.
(allikas: http://www.palgad.ee/…/riigikaitse-ja-t…/tuletorjuja-paastja)
Lihtsuse huvides ümmardan selle 650€ peale.
Täiesti subjektiivselt arvan, et minimaalne mõistlik palk päästjale oleks 200€ rohkem, ehk siis 850€
Esimesel juhul on tööandja kogukulu: 1074,28€
Teisel juhul oleks tööandja kogukulu: 1421,28€
(allikas: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1)
Selle näite järgi suureneks tööandja kogukulu ühe päästja netopalga tõstmiseks 347€ võrra.
Eestis on hinnanguliselt 1700 päästjat.
(allikas: http://www.rescue.ee/et/paasteamet/blogi/postitus.html…)
Kui korrutada päästja palgatõusuks kuluv 347 eurot 1700 päästjaga, siis saame, et riigile suureneksid kulud 589 900€ ühes kuus. Ümmardatult 600 000€, mis teeb aastas 7 200 000€...
Suured numbrid, kuid lihtsalt numbrid, ilma kontekstita ei ütle need midagi...
Päästeamet saab riigieelarvest 45 371 149€... Antud palgatõusuks kuluv raha moodustaks aastasest eelarvest 15,87%. Aga vaatame asja veel suuremas pildis.
Riigieelarve kulud kokku on 8 347 403 990€, päästeamet saab riigieelarvest ~0,54%...
Üsna kummaline, et terve institutsioon, mille olemasolu ja efektiivsus väljendub kodanikele väga selgelt saab eelarvest nii tühise osa. Veel kummalisem on see, et päästeameti pealt üritatakse aeg-ajalt mingeid kärpeid teha.
Millist efekti saab riigieelarvesse anda kokkuhoid institutsiooni pealt, mis saab eelarvest tühised ~0,54%..., arvestades varem mainitud asjaolu, et päästeamet väljendab kodanike jaoks riigi olemasolu üsna selgelt, samamoodi ka kiirabi ja politsei...
(allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014079)
Varem mainitud 7 200 000€ on täiesti naeruväärne summa arvestades seda, et Estonian Air on riigilt saanud erinevas vormis abi aastate jooksul 125,6 miljoni euro eest.
Selle summa eest oleks näiteks 1700 päästja palka saanud tõsta 200€ võrra (200 rohkem netos) rohkem kui 17 aastaks.
Samas... ülaltoodud toetuste jaoks leiti raha mitte 17 aasta jooksul, vaid 125,6 miljonit eurot toetusi maksti välja vähem kui viie aasta jooksul.
(allikas: http://majandus24.postimees.ee/…/ametlik-euroopa-komisjon-k…)
Kokkuvõttes... mismoodi saab olla miljoneid neelav rahvuslik lennukompanii uhkuseks kui samal ajal on avalik saladus, et päästjate, kiirabi-, sotsiaaltöötajate ja paljude teiste palk on väga viisakalt väljendudes... tagasihoidlik.
Wednesday, November 25, 2015
Wednesday, November 4, 2015
Thursday, September 17, 2015
Sunday, September 13, 2015
Tuesday, September 1, 2015
EcoSim
EcoSim – brauseri (veebilehitseja) põhine majandusteemaline strateegiamäng. Mängimiseks teevad mängijad endale konto ning hakkavad arendama mängus nende kasutuses olevat küla, selleks peavad nad tegema koostööd teiste mängijatega – kauplema, laenama ja laenu andma kuid samas mõõdukalt vältima koostööd mängijatega, kellel on potentsiaal kiiresti tõusta. Mängijad peaksid läbi majandusliku strateegia kasutamise koguma majanduslikku mõjuvõimu. Mängu võidab mänguperioodi lõpuks enim majanduslikku mõjuvõimu kogunud mängija, eraldi hinnatakse majandusliitusid ja arengukiirust.
EcoSim koosneb kahest suurest moodulist, mis omakorda jagunevad veel alammooduliteks. Suured moodulid on:
1) Mängumoodul
2) Statistika ja administreerimismoodul
Mängumooduli mõned funktsionaalsused, mis on seotud järgnevate mängus olevate hoonetega:
1) Pank
2) Raekoda
3) Akadeemia
4) Sadam
5) Turg
6) Viljaait
7) Ladu
8) Saatkond
9) Kindlustuskoda
Pank.
Oleks vajalik laenude võtmiseks (võlakirjade müük) ja laenude andmiseks (võlakirjade ost). Laenuvõtmine käiks oksjoni stiilis: kasutaja liiguks pangahoone peale, valiks menüüst „Soovin laenu“ vms. Valiks vajaliku laenusumma, laenuperioodi, laenuoksjoni kestvuse ja maksimaalse intressi, millega oleks nõus laenu võtma.
Kasutajad, kes oleksid valmis laenu andma teeksid pakkumisi järjest madalama intressiga ehk siis vähempakkumisega. Kasutaja, kes pakuks laenu laenutaotluse lõpuks laenu kõige madalama intressiga – saaks laenuandjaks. Edaspidi vastavalt laenutingimustele saaks laenuandja oma laenusumma koos intressidega osamaksetena tagasi kui laenuvõtja täidab laenulepingut korrektselt. Laenu osamaksed koos intressidega läheksid maha automaatselt kuid laenuvõtja kontol peaks alati laenu mahaarvestamise hetkel olema piisavalt raha, et makse oleks edukas.
Võlakirjadel (laenudel) oleks ka järelturg, see tähendaks, et kui mängija A on võlgu mängijale B ja mängija B omab seega mängija A võlakirju, siis ta saaks neid edasi müüa. See tähendaks, et võlausaldaja isik muutuks, ehk siis mängija B annab võlausalduse edasi mängijale C ja mängija A maksab edasi oma võlga mängija B asemel mängijale C.
Selline järelturg toimiks laenutaotlusele vastupidiselt võlakirjad oleksid müügis traditsioonilise oksjonina – enampakkumisel. Siis valiks võlakirjade omanik võlakirjadele müügi alghinna ja oskjoni kesvtvuse ning mängijad peaksid üksteist võlakirjade hinnas üle pakkuma.
Mõlemal juhul (võlakirjade ost-müük või nende järelturg) oleneks hind väga palju mängijast, kelle võlakirjadega käiks arveldamine. Kas usutakse, et ta on usaldusväärne laenutaotleja (võlakirjade müüja) või temaga on suuremad riskid või kas usutakse, et tema positsioon paraneb (järelturul võlakirjade hinnad tõusevad).
Raekoda.
See hoone, mille kaudu käib uute külade asutamine. See tähendaks, et enne seda on raekojas vaja koolitada asutajad ja varuda asutamiseks vajalikke ressursse, mis kõik on aeglane ja ressursimahukas, kuid laieneda ja oma mõjuvõimu suurendada – see on mängu üks eesmärkidest.
Akadeemia.
Akadeemia kaudu käiks küla tegevustes kasutatava tehnika arendamine: laevad, kaarikud jne asjad. Et need oleksid kiiremad ja kannaksid rohkem. Iga taseme arendamine annaks juurde teatud kiirusepunktid ja / või teatud mahukuse punktid kui palju jaksab laev, kaarik või miski muu ressursse kanda.
Sadam.
Sadama põhifunktsioon oleks kauba saatmine oma erinevate külade vahet, näiteks suurem küla toetab väiksemate arengut või väljaarendatud külad toetavad ajutiselt majanduskeskust, et rohkem külasid asutada.
Lisaks oleks sadam vajalik turuväliseks kaubavahetuseks. Kui kasutajad ei soovi kaubelda, vaid lihtsalt üksteisega turuväliselt ressursse vahetada või niisama teisele saata, siis see käiks sadama kaudu. Ressurss liiguks küll aeglasemalt, kuid korraga saaks rohkem saata nagu laevatranspordiga ikka. Sadama arendamine võimaldaks kasutada rohkemaid laevasid, mis laseks ühe korraga rohkem kaupa saata ja rohkem teekondasid korraga kasutada (mitme kasutajaga kaupa vahetada).
Turul.
Mängu süda, turul käiks ressursside vahetamine kuldrahade eest oksjoni stiilis: keegi müüb 1500 ühikut puid ja oksjonil pakutakse rahasid, kes oksjoni lõpuks on suurima summa pakkunud sellega tehing toimub. Turu arendamine tähendaks rohkemate kaarikute (kui palju ressurssi saad ühe pakkumisega pakkuda) ja müügiplatseide (mitu pakkumist saad korraga teha) omamist.
Viljaait ja ladu.
Nagu nimigi ütleb, vajalik vilja ja teiste ressursside hoiustamiseks, mida kõrgem on hoone tase, seda enam vilja saab aidas hoiustada.
Saatkond.
Vajalik majandusliitude loomiseks ja nende laiendamiseks. Majandusliidud oleksid vajalikud liikmete kohta kiirelt olulise info saamiseks ning ühise strateegia loomises. Majandusliit võimaldaks määrata näiteks sõberliidud ja vastasliidud, mis tähendaks liikmete jaoks kas näiteks lubatud (sõberliit) või keelatud / piiratud (vastasliit) kauplemist liidu liikmetega või lubatud kauplemissagedust või kauplemismahtu.
Kindlustuskoda.
Koht kuhu saaks panna mängus olevaid ressursse mängus juhuslikult tekkivate katastroofide kaitseks. Kõik, mis oleks kindlustuskojas oleks alati 100% kaitstud, kuid kindlustuskotta ressursside lisamine ja sealt väljastamine oleks aeganõudev, see võtaks ära mängijalt teatud likviidsuse.
Majandussimulaator EcoSim - statistikamoodul
Kui eelmine kord kirjutasin rohkem mängu poolest – hooned ja nendega loodav funktsionaalsus või nende arendamisel saadavad eelised, siis seekord räägiksin statistilisest poolest. Sellest, mida oleks võimalik vaadelda, analüüsida, teha järeldusi, ennustusi jms.
Katsetada saaks paljusid erinevaid variante ja kuna ühe tunnuse tulemuste hindamine tähendab seda, et kõik ülejäänud tunnused on samad, siis objektiivsete tulemuste saamine eeldab ühte kahest:
1) palju kasutajaid
2) pikka aega
Kui on palju kasutajaid, siis saab teha mitmeid erinevaid servereid ja igaühes oleks oma tunnus, mida vaadeldakse.
Kui on kaua aega siis saaks igas uues serveris (mängus) kontrollida ühte uut tunnust ja hiljem vaadelda nende koosmõju. Toon mõned näited nendest tunnustest, mida saaks vaadelda.
1) Kvoodid
2) Piirangud
3) Majandusliidud
4) Spekulandid ja ressursikindlustus
5) Maksud
6) Rahandus
Kvoodid – määratud mahud, näiteks kui palju võib üks mängija turul ressurssidega kaubelda, kui palju võib üks kasutaja vahetada ressursse teiste kasutajatega läbi sadama. Või vastupidi – hulk, mille kasutaja peab täitma.
Piirangud tegevuses – kasutajal peab olema näiteks 'n' taseme turg, et alustada kauplemisega või 'n' taseme sadam, et läkitada kaubalaevasid.
Majandusliidud – väga mahukas moodul, sellest saab tulevikus täiesti eraldi kirjatükk, sest see on täiesti eraldi maailm. Mis õigused peaksid liidul olema, millise mandaadiga peaks liit saama õigused, kuidas toimuks liidu õiguste / kohustuste rakendamine jne.
Isiklikult minu jaoks oleksid äärmiselt põnevad nähtused, mida mängu eraldi ei kirjutada kuid need eksisteerivad 'päris' majanduses ja kanduksid inimfaktori tõttu mängu üle, ühed peamised oleksid spekulandid. Nemad püüaksid ette näha muutuvaid hindasid ja sellest lähtuvalt ressursse osta või müüa. Teiseks võiksid olla ressursikindlustuse pakkujad (läbi kindlustuskoja, millest oli juttu eelmises postituses). Nemad võiksid tulu teenida hoiustades enda juures teiste kasutajate ressursse. See oleks mängus arenguviis kuid mitte põhiline tuluteenimine, täpselt nagu spekuleerimisegagi.
Maksude kehtestamise ja muutmise mõju. Oleks huvitav kui kehtestada näiteks tehingu- või käibemaks ja vaadata, kuidas selle tulemusena muutub mängijate majanduslik aktiivsus. Samuti, kuidas mõjutab maksusüsteem: proportsionaalne, progressiivne või regressiivne maksusüsteem.
Rahandus. Samamoodi väga mahukas teema. Esiteks, kas mängijatel ühine raha või igal mängijal oma raha. Või liitudel oma raha? Kuidas mõjuks kõikide ühise raha puhul rahatrükk, milline oleks selle mõju lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis? Milliseid trende see tekitaks ja kui pikk oleks periood, et saavutada rahatrükile eelnev periood?
Need on vaid mõned näited – esmased, mis mulle pähe tulid. Asju, mida võiks vaadelda, mõõta, uurida jne on väga palju ja läbimõeldult kogutav teave võiks huvi pakkuda väga paljudele majandusinimestele.
EcoSim'i tulevikuarendused...
Majanduse üks tähtsamaid näitajaid on tööhõive ja sellega on seotud mitmed teised tähtsad näitajad nagu näiteks tööjõu liikumine erinevate riikide (kasutajate) vahel. Töötajad tekiksid juurde hoonete arendamisega, millega oleks alati vaja tööle võtta uusi inimesi, kuid töötus tekiks siis kui hoonete potentsiaali ei kasutata ära ja töötajad seisaksid jõude. Kui kuskil on palju töötuid, siis teatud näitajate täitumisel liiguksid töötajad ühest riigist teise. Töötajatelt saaks makse küsida kui töötutele tuleks maksta elatist.
EcoSim koosneb kahest suurest moodulist, mis omakorda jagunevad veel alammooduliteks. Suured moodulid on:
1) Mängumoodul
2) Statistika ja administreerimismoodul
Mängumooduli mõned funktsionaalsused, mis on seotud järgnevate mängus olevate hoonetega:
1) Pank
2) Raekoda
3) Akadeemia
4) Sadam
5) Turg
6) Viljaait
7) Ladu
8) Saatkond
9) Kindlustuskoda
Pank.
Oleks vajalik laenude võtmiseks (võlakirjade müük) ja laenude andmiseks (võlakirjade ost). Laenuvõtmine käiks oksjoni stiilis: kasutaja liiguks pangahoone peale, valiks menüüst „Soovin laenu“ vms. Valiks vajaliku laenusumma, laenuperioodi, laenuoksjoni kestvuse ja maksimaalse intressi, millega oleks nõus laenu võtma.
Kasutajad, kes oleksid valmis laenu andma teeksid pakkumisi järjest madalama intressiga ehk siis vähempakkumisega. Kasutaja, kes pakuks laenu laenutaotluse lõpuks laenu kõige madalama intressiga – saaks laenuandjaks. Edaspidi vastavalt laenutingimustele saaks laenuandja oma laenusumma koos intressidega osamaksetena tagasi kui laenuvõtja täidab laenulepingut korrektselt. Laenu osamaksed koos intressidega läheksid maha automaatselt kuid laenuvõtja kontol peaks alati laenu mahaarvestamise hetkel olema piisavalt raha, et makse oleks edukas.
Võlakirjadel (laenudel) oleks ka järelturg, see tähendaks, et kui mängija A on võlgu mängijale B ja mängija B omab seega mängija A võlakirju, siis ta saaks neid edasi müüa. See tähendaks, et võlausaldaja isik muutuks, ehk siis mängija B annab võlausalduse edasi mängijale C ja mängija A maksab edasi oma võlga mängija B asemel mängijale C.
Selline järelturg toimiks laenutaotlusele vastupidiselt võlakirjad oleksid müügis traditsioonilise oksjonina – enampakkumisel. Siis valiks võlakirjade omanik võlakirjadele müügi alghinna ja oskjoni kesvtvuse ning mängijad peaksid üksteist võlakirjade hinnas üle pakkuma.
Mõlemal juhul (võlakirjade ost-müük või nende järelturg) oleneks hind väga palju mängijast, kelle võlakirjadega käiks arveldamine. Kas usutakse, et ta on usaldusväärne laenutaotleja (võlakirjade müüja) või temaga on suuremad riskid või kas usutakse, et tema positsioon paraneb (järelturul võlakirjade hinnad tõusevad).
Raekoda.
See hoone, mille kaudu käib uute külade asutamine. See tähendaks, et enne seda on raekojas vaja koolitada asutajad ja varuda asutamiseks vajalikke ressursse, mis kõik on aeglane ja ressursimahukas, kuid laieneda ja oma mõjuvõimu suurendada – see on mängu üks eesmärkidest.
Akadeemia.
Akadeemia kaudu käiks küla tegevustes kasutatava tehnika arendamine: laevad, kaarikud jne asjad. Et need oleksid kiiremad ja kannaksid rohkem. Iga taseme arendamine annaks juurde teatud kiirusepunktid ja / või teatud mahukuse punktid kui palju jaksab laev, kaarik või miski muu ressursse kanda.
Sadam.
Sadama põhifunktsioon oleks kauba saatmine oma erinevate külade vahet, näiteks suurem küla toetab väiksemate arengut või väljaarendatud külad toetavad ajutiselt majanduskeskust, et rohkem külasid asutada.
Lisaks oleks sadam vajalik turuväliseks kaubavahetuseks. Kui kasutajad ei soovi kaubelda, vaid lihtsalt üksteisega turuväliselt ressursse vahetada või niisama teisele saata, siis see käiks sadama kaudu. Ressurss liiguks küll aeglasemalt, kuid korraga saaks rohkem saata nagu laevatranspordiga ikka. Sadama arendamine võimaldaks kasutada rohkemaid laevasid, mis laseks ühe korraga rohkem kaupa saata ja rohkem teekondasid korraga kasutada (mitme kasutajaga kaupa vahetada).
Turul.
Mängu süda, turul käiks ressursside vahetamine kuldrahade eest oksjoni stiilis: keegi müüb 1500 ühikut puid ja oksjonil pakutakse rahasid, kes oksjoni lõpuks on suurima summa pakkunud sellega tehing toimub. Turu arendamine tähendaks rohkemate kaarikute (kui palju ressurssi saad ühe pakkumisega pakkuda) ja müügiplatseide (mitu pakkumist saad korraga teha) omamist.
Viljaait ja ladu.
Nagu nimigi ütleb, vajalik vilja ja teiste ressursside hoiustamiseks, mida kõrgem on hoone tase, seda enam vilja saab aidas hoiustada.
Saatkond.
Vajalik majandusliitude loomiseks ja nende laiendamiseks. Majandusliidud oleksid vajalikud liikmete kohta kiirelt olulise info saamiseks ning ühise strateegia loomises. Majandusliit võimaldaks määrata näiteks sõberliidud ja vastasliidud, mis tähendaks liikmete jaoks kas näiteks lubatud (sõberliit) või keelatud / piiratud (vastasliit) kauplemist liidu liikmetega või lubatud kauplemissagedust või kauplemismahtu.
Kindlustuskoda.
Koht kuhu saaks panna mängus olevaid ressursse mängus juhuslikult tekkivate katastroofide kaitseks. Kõik, mis oleks kindlustuskojas oleks alati 100% kaitstud, kuid kindlustuskotta ressursside lisamine ja sealt väljastamine oleks aeganõudev, see võtaks ära mängijalt teatud likviidsuse.
Majandussimulaator EcoSim - statistikamoodul
Kui eelmine kord kirjutasin rohkem mängu poolest – hooned ja nendega loodav funktsionaalsus või nende arendamisel saadavad eelised, siis seekord räägiksin statistilisest poolest. Sellest, mida oleks võimalik vaadelda, analüüsida, teha järeldusi, ennustusi jms.
Katsetada saaks paljusid erinevaid variante ja kuna ühe tunnuse tulemuste hindamine tähendab seda, et kõik ülejäänud tunnused on samad, siis objektiivsete tulemuste saamine eeldab ühte kahest:
1) palju kasutajaid
2) pikka aega
Kui on palju kasutajaid, siis saab teha mitmeid erinevaid servereid ja igaühes oleks oma tunnus, mida vaadeldakse.
Kui on kaua aega siis saaks igas uues serveris (mängus) kontrollida ühte uut tunnust ja hiljem vaadelda nende koosmõju. Toon mõned näited nendest tunnustest, mida saaks vaadelda.
1) Kvoodid
2) Piirangud
3) Majandusliidud
4) Spekulandid ja ressursikindlustus
5) Maksud
6) Rahandus
Kvoodid – määratud mahud, näiteks kui palju võib üks mängija turul ressurssidega kaubelda, kui palju võib üks kasutaja vahetada ressursse teiste kasutajatega läbi sadama. Või vastupidi – hulk, mille kasutaja peab täitma.
Piirangud tegevuses – kasutajal peab olema näiteks 'n' taseme turg, et alustada kauplemisega või 'n' taseme sadam, et läkitada kaubalaevasid.
Majandusliidud – väga mahukas moodul, sellest saab tulevikus täiesti eraldi kirjatükk, sest see on täiesti eraldi maailm. Mis õigused peaksid liidul olema, millise mandaadiga peaks liit saama õigused, kuidas toimuks liidu õiguste / kohustuste rakendamine jne.
Isiklikult minu jaoks oleksid äärmiselt põnevad nähtused, mida mängu eraldi ei kirjutada kuid need eksisteerivad 'päris' majanduses ja kanduksid inimfaktori tõttu mängu üle, ühed peamised oleksid spekulandid. Nemad püüaksid ette näha muutuvaid hindasid ja sellest lähtuvalt ressursse osta või müüa. Teiseks võiksid olla ressursikindlustuse pakkujad (läbi kindlustuskoja, millest oli juttu eelmises postituses). Nemad võiksid tulu teenida hoiustades enda juures teiste kasutajate ressursse. See oleks mängus arenguviis kuid mitte põhiline tuluteenimine, täpselt nagu spekuleerimisegagi.
Maksude kehtestamise ja muutmise mõju. Oleks huvitav kui kehtestada näiteks tehingu- või käibemaks ja vaadata, kuidas selle tulemusena muutub mängijate majanduslik aktiivsus. Samuti, kuidas mõjutab maksusüsteem: proportsionaalne, progressiivne või regressiivne maksusüsteem.
Rahandus. Samamoodi väga mahukas teema. Esiteks, kas mängijatel ühine raha või igal mängijal oma raha. Või liitudel oma raha? Kuidas mõjuks kõikide ühise raha puhul rahatrükk, milline oleks selle mõju lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis? Milliseid trende see tekitaks ja kui pikk oleks periood, et saavutada rahatrükile eelnev periood?
Need on vaid mõned näited – esmased, mis mulle pähe tulid. Asju, mida võiks vaadelda, mõõta, uurida jne on väga palju ja läbimõeldult kogutav teave võiks huvi pakkuda väga paljudele majandusinimestele.
EcoSim'i tulevikuarendused...
Majanduse üks tähtsamaid näitajaid on tööhõive ja sellega on seotud mitmed teised tähtsad näitajad nagu näiteks tööjõu liikumine erinevate riikide (kasutajate) vahel. Töötajad tekiksid juurde hoonete arendamisega, millega oleks alati vaja tööle võtta uusi inimesi, kuid töötus tekiks siis kui hoonete potentsiaali ei kasutata ära ja töötajad seisaksid jõude. Kui kuskil on palju töötuid, siis teatud näitajate täitumisel liiguksid töötajad ühest riigist teise. Töötajatelt saaks makse küsida kui töötutele tuleks maksta elatist.
Subscribe to:
Posts (Atom)