Siit blogist leiad pilte ruumilistest joonestustest ning majandus- ja ühiskonnateemalisi mõtteavaldusi.
Menüü
Alla 60m2 (mitte ehitusloakohustuslik hoone)
Tuesday, January 6, 2015
Thursday, December 18, 2014
Saturday, September 6, 2014
Kas lihttöö asendamine robotitega teeb meid vaesemaks?
Kiire vastusena võiks ütelda - ei. Miks? Sellest ka järgnevalt kirjutan.
Viimasel ajal on tehtud mitmeid masinaid, mis asendavad lihtsamad või tiba keerukamat lihttööd. On olemas masinad, mis valmistavad edaspidi inimese eest pizzasid, võtmeid, hamburgereid, koristavad ruume jne jne. Vaieldamatult on see kahjulik nendele inimestele, kes selliste arengute tõttu oma töö kaotavad. Kuid mis põhjustab sellised arengud?
Põhjuseid on põhiliselt kaks: tehnoloogia muutumine odavamaks ja laialdasemaks ning teiseks tööjõuturu reguleerimine. Alates alampalgast ja selle tõstmisest, mis paneb üha enam ettevõtjaid kaaluma töö automatiseerimise võimalusi kuni selleni, et töötajate koondamine on paljudes riikides väga keeruline, töötajatel on mitmel pool tööandja peale kaebamine tehtud üsna kergeks, näiteks Hispaanias, kus just noorte töötus on eriti hullus seisus.
Robotid ei küsi kohvipause, puhkepäevi, haiguspäevi, nad ei küsi kompensatsiooni nagu inimene kui end kogemata töö käigus vigastab. Roboteid ei kaitse ametiühingud, mis paljudes riikides pidevate streikidega ähvardavad jne jne. Need ja mitmed teised põhjused on peamised, miks üha enam lihttööd saab masintööga asendatud. Aga, kuidas see siis kahjulik ei ole?
Põhiliselt seetõttu, et tõenäoliselt suureneb masintootmisega paljudel juhtudel ka tootlikkus, mis tähendab, et samale nõudlusele on edaspidiselt suurem pakkumine. Lisaks võivad robotid olenevalt ettevõttest kiirelt ära tasuda, mis võimaldab kiirelt teha järgmisi investeeringuid, et tootmismahtusid veelenam tõsta ja seeläbi pakkumist suurendada - pakkumise suurenedes hind alaneb.
Millest tekib põhiline vastasseis automatiseerimisele? Sellest, et koondatavad on konkreetne vaadeldav inimgrupp: ühe tehase töötajad, ühe kiirtoiduketi töötajad jne jne.
Oletame, et ei automatiseerita, kasutatakse inimtööjõudu lihttööt tegemiseks ning ametiühingud nõuavad palgatõususid. Kuna palgatõusuga ei kaasne mingisugust (vähemalt arvestatavat) käibekasvu, siis tuleb hindasid tõsta, sest pikka aega ettevõte kahjumiga ei saa tegutseda. Tõusnud hinnad tähendavad seda, et klientidel jääb teistesse sektoritesse kulutamiseks vähem raha, mis tähendab, et teistes sektorites võib tööpuudus samuti suureneda. Lihtsalt sellisel juhul ei ole inimgrupp nii selgesti eristuv ja on laiali hajunud. Nende hääled ei koondu ühte, sest trend ei tule nii selgesti välja.
Tooksin mõned näited ametitest, mida tänasel päeval enam ei ole, nendel kõikidel on üks ühine joon - tehnoloogia areng on viinud nende ametite kadumiseni. Ometi on nendest ametitest jäädavalt loobutud ja pole plaani nende ametite juurde naasta:
keeglikurikate paigaldaja, inimäratuskell, rotipüüdja, lambisüütaja, piimamees, palgijuhtija, telefonioperaator. Seda loetelu võiks veel mõnda aega jätkata. Mõned võivad küll väita, et mitmel pool võib mõnda nimetetud ametitest eksisteerida jne jne. Kuid üldine trend on see, et arenenud piirkondades on need ametit jäänuk ja nende juurde naasmist ei ole praegu kuskilt poolt näha. nende jaoks puudub vajadus, paljudel juhtudel on tehnoloogiline lahendus nii odav, et inimtööjõuga töö tegemiseks pole lihtsalt piisavalt rikkust, et seda endale lubada.
keeglikurikate paigaldaja, inimäratuskell, rotipüüdja, lambisüütaja, piimamees, palgijuhtija, telefonioperaator. Seda loetelu võiks veel mõnda aega jätkata. Mõned võivad küll väita, et mitmel pool võib mõnda nimetetud ametitest eksisteerida jne jne. Kuid üldine trend on see, et arenenud piirkondades on need ametit jäänuk ja nende juurde naasmist ei ole praegu kuskilt poolt näha. nende jaoks puudub vajadus, paljudel juhtudel on tehnoloogiline lahendus nii odav, et inimtööjõuga töö tegemiseks pole lihtsalt piisavalt rikkust, et seda endale lubada.
Wednesday, August 20, 2014
Sunday, August 10, 2014
Tuesday, August 5, 2014
Sunday, August 3, 2014
Miks mulle tundub soov tasuta hambaravi järele skisofreeniline?
Skisofreenia?
Viimasel ajal on taaskord päevakorda tulnud teema hambaravi haigekassa (maksumaksja) poolsest rahastusest. Suur osa eestimaalastest on koguaeg olnud selge arvamusega - hambaravi nagu muud raviprotseduurid olgu haigekassast rahastatavad.
Vahel võib mulle ette heita minu vanust, vähest elukogemust ja isikliku kogemuse puudumist, kuid seekord mitte. Olen viinud suurepärasele hambaarstile sadu eurosid ja ükski euro ei olnud asjatu ega üle makstud.
Piinlik tunnistada, kuid olin ise mõnda aega järjest lohakas ja hoolimatu, nii need probleemid hammastega tekkisid. Õnneks nüüd on probleemid üldiselt lahendatud ja ise käitun mõistlikumalt. Kindlasti on väga suurel osal haigete hammastega inimestest sama põhjus mis minul - laiskus, hoolimatus, probleemidega tegelemise edasilükkamine jne. Tõepoolest ma ei eita, et osadel inimestel on õrnemad hambad, millele tekivad augud kergemini jne jne, kuid sellel vähemusel ma pikemalt ei peatuks.
Mis mind häirib on see, et väga suur osa elanikest tunnistab vaikimisi ja igal juhul - kommunism ei tööta, kommunism on süsteem, mille rakendamisel on rohke vägivald süsteemiparatamatus. Pealekaebamine on paratamatus, defitsiit jne jne. Ometi ei näe ma nende inimeste eneseväljenduses mitte mingit piiri selle vahel, mida nad peavad kommunismiks ja seda, millised on nende ootused tänasele Eesti Vabariigile.
Kui täna oleks hambaravi tasuta, siis mis oleks järgmine samm? Tasuta igasugused masseerimised, supiköögid soovijatele, küttepuud kõigile soovijatele? Mis lahutaks tänaste inimeste soove ja kommunismi, samal ajal kui nad mõistavad kõike kurja ja halba, mis kommunismiga kaasneks?
On veel üks minu arvaters ülioluline erinevus praeguse tasulise süsteemi ja haigekassa poolt rahastatava süsteemi vahel. Erinevus on see, et praegu ma saan oma raha eest valida ülekaalukalt parima hambaarsti, keda ma usaldan (hambaarsti on vähemalt minul raske usaldada) ja, kelle puhul läheb ika euro asja ette. Kuid mis garanteerib mulle, et haigekassa poolses süsteemis ma saan ise endale parima arsti valida või, kas saab üldse valida? Kui parimatelt hambaarstidelt võtta ära võimalus endale kliente valida, siis on tõenäoline lihtsalt patsientide 'võrdeks jaotamine' erinevate hambaarstide vahel. Loomulikult oleks mul ka siis võimalik minna veel eraldi hambaarasti juurde kuid see oleks veel lisaks maksmine - ühe korra läbi maksude, et rahastada haigekassat, mis peale ohtrat bürokraatiat rahastaks hambaraviteenust ja teinekord siis kui ma veel oma raha eest läheks eraarsti juurde. Mis pikas plaanis tähendaks seda, et parimad hambaarstid ei eristuks millegi poolest nendest, kes seda ametit ühel või teisel põhjusel võib-olla ei peaks pidama. Aga viimastel on avaliku sektori poolt täidetud nõuded täidetud kuid puudub konkurents, mis arvestaks dünaamilist inimfaktorit arsti valikul ja annaks olulise lisaparameetri arsti pädevuse hindamisel.
Viimasel ajal on taaskord päevakorda tulnud teema hambaravi haigekassa (maksumaksja) poolsest rahastusest. Suur osa eestimaalastest on koguaeg olnud selge arvamusega - hambaravi nagu muud raviprotseduurid olgu haigekassast rahastatavad.
Vahel võib mulle ette heita minu vanust, vähest elukogemust ja isikliku kogemuse puudumist, kuid seekord mitte. Olen viinud suurepärasele hambaarstile sadu eurosid ja ükski euro ei olnud asjatu ega üle makstud.
Piinlik tunnistada, kuid olin ise mõnda aega järjest lohakas ja hoolimatu, nii need probleemid hammastega tekkisid. Õnneks nüüd on probleemid üldiselt lahendatud ja ise käitun mõistlikumalt. Kindlasti on väga suurel osal haigete hammastega inimestest sama põhjus mis minul - laiskus, hoolimatus, probleemidega tegelemise edasilükkamine jne. Tõepoolest ma ei eita, et osadel inimestel on õrnemad hambad, millele tekivad augud kergemini jne jne, kuid sellel vähemusel ma pikemalt ei peatuks.
Mis mind häirib on see, et väga suur osa elanikest tunnistab vaikimisi ja igal juhul - kommunism ei tööta, kommunism on süsteem, mille rakendamisel on rohke vägivald süsteemiparatamatus. Pealekaebamine on paratamatus, defitsiit jne jne. Ometi ei näe ma nende inimeste eneseväljenduses mitte mingit piiri selle vahel, mida nad peavad kommunismiks ja seda, millised on nende ootused tänasele Eesti Vabariigile.
Kui täna oleks hambaravi tasuta, siis mis oleks järgmine samm? Tasuta igasugused masseerimised, supiköögid soovijatele, küttepuud kõigile soovijatele? Mis lahutaks tänaste inimeste soove ja kommunismi, samal ajal kui nad mõistavad kõike kurja ja halba, mis kommunismiga kaasneks?
On veel üks minu arvaters ülioluline erinevus praeguse tasulise süsteemi ja haigekassa poolt rahastatava süsteemi vahel. Erinevus on see, et praegu ma saan oma raha eest valida ülekaalukalt parima hambaarsti, keda ma usaldan (hambaarsti on vähemalt minul raske usaldada) ja, kelle puhul läheb ika euro asja ette. Kuid mis garanteerib mulle, et haigekassa poolses süsteemis ma saan ise endale parima arsti valida või, kas saab üldse valida? Kui parimatelt hambaarstidelt võtta ära võimalus endale kliente valida, siis on tõenäoline lihtsalt patsientide 'võrdeks jaotamine' erinevate hambaarstide vahel. Loomulikult oleks mul ka siis võimalik minna veel eraldi hambaarasti juurde kuid see oleks veel lisaks maksmine - ühe korra läbi maksude, et rahastada haigekassat, mis peale ohtrat bürokraatiat rahastaks hambaraviteenust ja teinekord siis kui ma veel oma raha eest läheks eraarsti juurde. Mis pikas plaanis tähendaks seda, et parimad hambaarstid ei eristuks millegi poolest nendest, kes seda ametit ühel või teisel põhjusel võib-olla ei peaks pidama. Aga viimastel on avaliku sektori poolt täidetud nõuded täidetud kuid puudub konkurents, mis arvestaks dünaamilist inimfaktorit arsti valikul ja annaks olulise lisaparameetri arsti pädevuse hindamisel.
Subscribe to:
Posts (Atom)

























































