Mulle jääb üks asi ikkagi segaseks...
Väga paljud inimesed mõistavad, et kauplustes ülejääv toit, mis ei vasta küll enam sajaprotsendiliselt Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) nõuetele on parem ikkagi anda puudust kannatajatele kui minema visata või muuta Fairy'ga söögikõlbmatuks.
Sest puudustkannatajad peavad oma toidu ikkagi kuskilt hankima ja tihti tulebki nende ninaesine prügikastidest otsida toitu, mis niikuinii VTA nõuetele ei vasta. Seega on väga paljud inimesed ühtmeelt, et seesugused regulatsioonid on valed ja töötavad vaestele vastu - toidusaajate hulgale eelistatakse toidukvaliteeti.
Minu küsimus on: miks samasugust mõtteviisi ei kasutada alampalga üle arutlemise puhul? Miks inimesed ei suuda uskuda, et mõned inimesed eelistavad madalapalgalist tööd (VTA nõuetele mittevastavat toitu) töötusele (prügikastist toidu otsimisele). Miks arvatakse, et madalate võimetega inimeste tööjõuturult välja ajamisega (nad ei suuda luua minimaalset väärtust, mis võimaldaks neile kahjumit kandmata palka maksta) inimesi aitame aga tegelikult napilt kõlblikku toidu äraviskamisega mitte?
No comments:
Post a Comment