Thursday, May 2, 2013
Rahatrükiga kaasnevad moraalsed küsimused
Inflatsioon ei ole sama, mis hinnatõus
Rahatrükk, ehk rahapakkumise suurenemine alandab raha väärtust, tavaline nõudlus-pakkumine teema.
Kuna rahaväärtus on alanenud, siis sama kauba eest tuleb rohkem raha tasuda. Rahaväärtuse alanemisest tulenevat hinnatõusu nimetatakse inflatsiooniks.
Inflatsioon ei võrdu hinnatõus. Sest hinnatõus tuleb mitmetest asjadest, ja ei pea tulenema üldsegi inflatsioonist (üldiselt moodustab see siiski osa hinnatõusust). Hinnatõus võib tulla ka kehvast saagiaastast ja seetõttu väiksemast saagipakkumisest turul, sellisel juhul ei ole rahatrükil mingit pistmist hinnatõusuga.
Inflatsiooni on tihti nimetatud ühiskonna varjatud maksustamiseks. Siinkohal ei hakka ma arutlema MMT majandusteadlaste väite üle, et väikene inflatsioon on vajalik, kuid siiski saan väita, et inflatsioon ei ole päris sama, mis maks, sellel on lihtne põhjus: inflatsioon alandab pidevalt säästude väärtust. Kui on ainult maksud ja ei ole inflatsiooni, siis inimeste säästude ostuvõime püsib.
Tänasel päeval ei ole lapsevanemal mõistlik sünnihetkest kuni lapse täiskasvanuks saamiseni raha koguda, sellel lihtsal põhjusel, et see tarbimisväärtus, millest lapsevanem loobub laste esimestel eluaastatel ei ole ligilähedanegi sellele ostuvõimele, mida saab säästude eest kui laps on saanud täiskasvanuks.
Sellest tekibki küsimus, kui lapsevanem on teinud tööd ja oma töö eest saanud palka, mis on tema oma, siis milline moraalne õigus on valitsusel, pankuril või kellel iganes võtta ära osa lapsevanema säästudest? Miks on ühtedel õigus elatuda teiste ostuvõime arvelt?
Lihtne näide
Kui on näiteks väga lihtne, kinnine majandussüsteem, kus ühed toodavad saiakesi ja teised soovivad neid osta, siis on näiteks nii: toodetakse 100 saia, raha on süsteemis 200 euri. Kahe euri eest saab ühe saia. Kui raha trükitakse juurde, näiteks 20 euri, siis maksab üks sai kaks euri ja kakskümmend senti, mitte 2 euri. Need, kellel varem oli 22 euri ei saa enam 11 saiakest, vaid saavad 10 saiakest. Ja, kes trükkis raha juurde ja kasutab seda või annab selle kasutamise teistele, siis nemad saavad üheksa saiakest enam ja seda mitte suurenenud tootmise arvelt, vaid selle arvelt, et teised saavad vähem osta.
See on suurem probleem vaesele elanikkonnale, sest vaeste inimeste sissetulekus on väiksem puhver, mis neelab osa hinnatõusust.
See tähendab, et kui keegi teenib 300 euri ja tarbib ära 290, siis on puhver 10 euri, ehk siis see raha, mis saab pehmendada hinnatõusu mõju, siis jõukamal, kes teenib 600 euri ja tarbib 500 euri eest, siis tema hinnatõusu puhver on 100 euri, mis tähendab, et tema sissetulek saab oluliselt kõrgemat hinnatõusu taluda. Tema hinnatõusu puhver on 10 korda suurem kui sellel, kes teenib 300 euri.
Kui vaese inimese kulud tõusevad hinnatõusu tõttu 10 euri, siis tema puhvriks on jäänud 0 eurot ning järgmise hinnatõusuga on ta sunnitud oma tarbimist vähendama, samas kui jõukamal on 500 eurot kulutades hinnatõus natuke üle 15 euro jääb tema puhvriks siiski veel ligi 85 euri.
Ja kuna töötus on praegu euroalas rekordtasemel, siis vaeseid tekib juurde, ehk siis need inimesed, keda tabab inflatsioon valusamalt - neid inimesi tekib üha enam juurde.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
See on õigesti formuleeritud küll .
see von loogiliselt kirjutatud .
"Siinkohal ei hakka ma arutlema MMT majandusteadlaste väite üle, et väikene inflatsioon on vajalik"
Ei ole kohanud, et MMT majandusteadlased midagi niisugust väidaksid. Pigem on see peavoolu majandusteaduse väide, millele MMT eriti vastu ka ei vaidle, sest mõõdukat inflatsiooni ei näe MMT mingisuguse probleemina. Kui vaadata ajalugu, siis tõesti pole meil tavapärane inflatsioon ka mingeid majandusprobleeme tekitanud. see on tõsi, et inflatsioon maksustab sääste, kuid ei pruugi maksustada sissetulekuid. Asi on selles, et inflatsioon algab hinnatõusust mingis sektoris. Kujutame ette, et elektri ja toiduainete hinnad tõusevad kõigepealt. Toiduainete tootjate ja elektri tootjate sissetulekud kasvavad sellest. Kui toimub üleüldine hinnataseme tõus, siis võivad kasvada sissetulekud üleüldiselt terves majanduses.
Kui vaatame USA ajalugu, siis alates aastast 1971 on olnud tohutu inflatsioon, aga keskmine inimene teenib täna reaalselt rohkem USA-s kui 1971-l aastal. sest sissetulekud on kasvanud veelgi tohutumalt. See on esimene viga, mis diletandid teevad, et eraldavad mõttes hinnatõusu sissetulekutest. kas selline hinnatõus on võimalik, kus sissetulekud ei tõuse? On küll, aga see peab siis olema väline või tingitud riigi maksupoliitikast näiteks, mitte aga "rahatrükist".
"Kui on näiteks väga lihtne, kinnine majandussüsteem, kus ühed toodavad saiakesi ja teised soovivad neid osta, siis on näiteks nii: toodetakse 100 saia, raha on süsteemis 200 euri. Kahe euri eest saab ühe saia. Kui raha trükitakse juurde, näiteks 20 euri, siis maksab üks sai kaks euri ja kakskümmend senti, mitte 2 euri. Need, kellel varem oli 22 euri ei saa enam 11 saiakest, vaid saavad 10 saiakest."
Siin kordab artikli autor oma endist viga, ta unustab, et saiakeste tootja sissetulek kasvas. selline hinnatõus võib olla üleüldine ja ka sissetulekud kasvavad üleüldiselt majanduses.
"Ja, kes trükkis raha juurde ja kasutab seda või annab selle kasutamise teistele, siis nemad saavad üheksa saiakest enam ja seda mitte suurenenud tootmise arvelt, vaid selle arvelt, et teised saavad vähem osta."
jah, niisugune "rahatrükk" tundub õigustamatu. kuna jutt oli MMT'st siis MMT defitsiitset kulutamist ei poolda, kui majandus opereerib täisvõimekuse juures. MMT pooldab valitsuse defitsiitset kulutamist piltlikult siis, kui on kondiiter saiakeste valmistamiseks, mis töötab poolel võimsusel, on näljased töötud inimesed, kes tahaksid saiakesi süüa ja ka toota, kuid pole raha, et seda teha.
Post a Comment